Loluwari Média (Díli) – Sosiedade Sivíl Hali ba Dame (HABADA) konsidera sidadaun Indonézia sira ‘parese’ ultrapasa bebeik ona ho dokumentus pasaporte ne’ebé mate ona iha liña Fronteira Terestre.
Diretór Ezekutivu HABADA Abel Pires hatete,kazu ne’ebé oras ne’e sai polémika ho sidadaun feto ne’ebé ultrasa ho pasaporte mate ne’e parese laos foin akontese.
“Servisu Migrasaun ne’e servisu ida ne’ebé esensiál tanba Fronteira hanesan odamatan boot ba ita nia nasaun Timor-Leste no ba mundu, ho akontesementu foin dadaun soke boot ida hasoru soberania Timor nian.” Dehan nia ba jornalista sira iha nia knaar fatin Golgota Comoro Díli, Tersa (24/02).
Tuir lolos,Diretór ne’e hatete,Funsionáriu Migrasaun halao servisu tuir lei ba sidadaun sira nia pasaporte ho dokumentus ofisiál ne’ebé sira utiliza tama no sai husi Fronteira.
Tanba Tuir lei tenke válidu ka moris,maibé nu fim dokumentus ne’ebé sidadaun Indonézia nian ne’e uza mate ona maibé pesoál servisu Migrasaun fasilita hodi sidadaun indonezia ne’e hanesan livre no hakat liu de’it.
“Ami apresia ba servisu MI ho Migrasaun nian atu halo investigasaun ba Membru refere”dehan nia.
Maibé HABADA rekomenda ba Migrasaun atu labele haree de’it ba kazu ne’ebé dadaun ne’e akontese maibé tenke halo investigasaun komprensivu hodi halo monitoriizasaun no avaliasaun regular ba servisu Migrasaun nian tomak.
Tanba aktus ida hanesan ne’e laos foin mak akontese maibé ne’e dala-ruma bebeik ona hanesan ema hatama sasan ilegál tama no sai iha Fronteira signifika odamatan boot Fronteira la seguru.
“Ami husu ba Ministériu Interiór atu halo atensaun sériu atu bele loke investigasaun ida ne’ebé klean bainhira detekta dunik ba pesoál ne’ebé fasilita sidadaun Indonézia ne’e tenke fó sansaun ne’ebé rigór”dehan nia.
Tanba ne’e tenke halo avaliasaun servisu kada fulan atu nune’e saida mak Migrasaun presiza ne’e Estadu liu husi MI tenke aranju atu nune’e labele halo problema ba TL.
Tanba HABADA hanoin ligadu ho seguransa nian iha Fronteira laos ho Migrasaun de’it maibé iha mós Instituisaun relevante hanesan PNTL husi Unidade Patroillamentu Fronteira (UPF), Alfandega no F-FDTL ne’ebé servisu konjutu haree ba sasidik ne’ebé membru pesoál komete.
Tanba Dokumentus de’it sira bele fasilita ona posibilidade sira bele fasilita mós krime transaksaun iha liña Fronteira bainhira Ministériu Interior la tau atensaun seriu.
Maka estabilidade seguransa iha rai laran hotu-hotu tenke kontribui liu-liu sira ne’ebé destaka iha Fronteira tanba estabilidade iha rai laran la seguru mak ema seluk bele aproveita lori sasan ilegál no bele lori mós transaksaun ilegál tama mai TL
“Tanba foin dadaun kilat anin tama mai to’o iha Díli mak ita foin detekta signifika servisu konjunta iha Fronteira ne’e halo saida”dehan nia.
Tanba ne’e HABADA husu ba Ministériu relevante sira atu halo avaliasaun no mobilizasaun regular servisu konjutu iha Fronteira sira hotu-hotu.
“ami husu mós ba MI no Migrasaun atu halo investigasaun klean ba membru pesoál refere se kuandu detekta mak nia komete dunik MI ho Diretóra Migrasaun iha lei interna atu fó sansaun ne’ebé todan labele halimar ba pesoál ne’ebé servisu ba estadu maibé lori nia karakter bandalismu ba iha instituisaun Estadu nian”dehan nia.

Iha sorin seluk Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM) Nelson Belo hatete, ne’e laos kazu úniku ne’ebé mak foin akontese maibé dala barak ona,tanba ida ne’e foin mak virál.
Nia dehan,Iregularidade barak akontese iha tinan barak nia laran, akontese iha setór seguransa nia laran barak liu iha PNTL,SNI no agora servisu migrasaun nian.
“Ida ne’e hatudu mai ita no governu katak tempu ona atu reforma ba asuntu rua mak asuntu Instituisionál no asuntu sira kona-ba rekursu umanus”dehan nia.
Tanba ne’e,FM rekomenda ba Ministériu Interiór atu investe jestaun kona-ba treinamentu ba asuntu oinsá mak jere instituisaun migrasaun ne’e ho di’ak tanba dadaun ne’e TL tama ona ba iha membru Asean.
Polítikamente PNTL seidauk tama Asean maibé tenke mellora di’ak liu membru polísia sira ne’ebé destaka iha servisu migrasaun nasionál, pontu entrada sira, mariña nian, inklui iha aeroportu.
“Fronteira mak identidade nasionál tantu fronteira, mariña, Aeroportu ka lalehan ne’e fronteira rai ketan ne’e ita bolu identidade nasionál”dehan nia.
Nia haktuir,See fronteira sira ne’e la seguru,TL vizilansia ne’e la seguru ne’e primeiru sei loke dalan ba krime trnasnasionál ne’e bele tama mai livre no fasil.
“Tanba ne’e ita nia odamatan boot sira, rekursu umanus ne’e tenke iha kapasitadu, ita iha regra instituisaun no regra leí Kódigu penál hodi regula membru sira tanba asuntu sira ne’ebé mak disiplinar nian entaun ne’e kabe ba instituisaun para fó sansaun ba autór ne’ebé fasilita sidadaun Indonézia ne’ebé ultrapassa ho pasaporte mate”dehan nia.

Migrasaun orienta ekipa halo investigasaun
Molok ne’e mós Diretora Ezekutiva Servisu Migrasaun (SM) Superintendente Xefe Polísia Natercia Martins hatete,orienta ona ekipa atu halo investigasaun ba pesoál ne’ebé fasilita sidadaun feto husi Indonézia ne’ebé ho Pasaporte over stay.
Kazu ne’e sai virál iha domingo 22/2/2026 ne’ebé sidadaun feto Indonézia halo video hodi deklara katak nia Passporte over stay ona ou mate tiha ona, maibe pesoál Migrasaun husu de’it nia númeru whatshap hodi husik fali no la fó multa.
“Ha’u orienta kedas diretores relevantes para hahú forma ona ekipa investigadór ida halo hela preparasaun para sira dezloka ba terenu hodi rekolla informasaun hotu”dehan nia ba jornalista sira iha nia knaar fatin Vila Verde Díli, segunda (23/02).
Kazu ne’e,Nia dehan, laos foin akontese maibé akontese kedas iha loron 27 fulan kotuk foin mak individu balun hatene informasaun ne’e hodi fó sai iha média sosiál.
Tanba ne’e bainhira ekipa identifika pesoál Imigrasaun ne’e komete dunik iregularidade mak automátikamente prova liu-husi evidensia ne’ebé rekolla hatudu dunik nia aktu mak sei kondena ho lei ne’ebé mak iha no lei Funsaun Públika ninian.
“Ha’u seidauk públika ba públiku katak relatóriu informasaun ne’e loos ka lae?, tanba ita seidauk rekolla evidénsia ida hodi prova sira nia relatoriu ne’e katak relatóriu ne’e loos ,tanba relatóriu ne’e husi postu nian.”dehan nia.
Jornalista : Cesar Pires
Editór : Herminio Cardoso

