Prezidente Republika, Jose Ramos-Horta iha komemosaun aniversariu Proklamasaun Independensia ba dala 49, iha RAEOA, imajen : Chay Risky

Loluwari Média (RAEOA) – Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, husu bá povu Timor-Leste atu haluha pasadu, no husu atu hakuak fraternu, promove pás, dame no seguransa.

“Ne’eduni, lalika halo julgamentu bá passadu. Lalika hanoin bebeik bá passadu, tanba ita hakarak ko’alia bá passadu, ko’alia kona-bá Agostu 1975, ou ko’alia kona-bá masákre Aileu, Same, no kríze sira seluk iha ita nia le’et rasik.” Dehan. Prezidente  Repúblika (PR), José Ramos-Horta, durante halo diskursu iha komemorasaun loron Proklamasaun indepedensia Unilateral ba dala-49 iha Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cussi Ambeno (RAEOA) kinta (28/11).

Xefe Estadu hatete,  komemorasaun loron Proklamasaun  independensia Unilateral ba dala-49, 28 Novembru 1975 to’o 28 Novembru 2024, iha aldeia Sanane, suku Costa, Sub-Rejiaun Pante Makassar, Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).

Timoroan fahe malu iha situasaun difísil, maibé, sorte bo’ot, rai ida ne’e iha líder ida hanesan Kayrala Xanana Gusmão, oras ne’e primeiru-ministru momentu ne’ebá nu’uda Komandante Supremu Rezisténsia, nia mak dada dalan bá rekonsíliasaun nasionál. Xanana ho nia matenek inspira, bolu Timoroan tomak, atu husik bá kotuk, buat ne’ebé iha kotuk.

“Ne’e-duni mak, maun bo’ot Xanana, ne’ebé dada ita, husi 1981 bá oin, liliu liuhusi periodu ida ne’ebé difísil, nia hatete, laiha justisa iha vingánsa nia laran. Nia sobrevivente baze apoiu Matebian, nia sai hanesan sasin, konsekuénsia ne’ebé mai husi radikalizmu ideolójiku ita nia. Ne’e-duni, hakuak Fraternu, ida ne’e tenke kontínua. Ita kontínua fo fuan, promove pás, dame no seguransa iha rai ne’e.”

Ramos-Horta, rekuñese lideransa vizionária Xanana mak loke dalan bá Timoroan nia maun-alin sira iha Indonésia, sira ne’ebé uluk luta bá autonómia, sira hili desizaun ida atu hela ho Indonézia, maibé, ita simu-malu, hamutuk.

“Kompatrióta sira iha ne’ebá barak mak hetan obriga, atu hela iha Atambua, Kupang, ka Java, Sumatra, iha ne’ebé de’it, tanba situasaun mak obriga, no sira mós halo parte TL nia istória komún. Maske dala-ruma ema haluha tiha ona, mais, sira nia espíritu, sira nia identidade, sira nia sentimentu nafatin nu’udár Timoroan.” Horta afirma.

Ramos-Horta, konsidera  komemorasaun bá eventu istóriku ida ohin ne’e, ita atu halo homenájen bá eroi sira hotu ne’ebé fó sira nia vida bá TL, ohin iha Soberania. Sira mós sente haksolok ho konvidadu barak iha ne’e, husi liur, konvidadu nasionál, konvidadu internasionál.

Xefe Estadu mós espresa nia sentimentu profundu bá Timoroan sira balu ne’ebé moris iha Nusa Tenggara Timur (NTT), ohin mós mai hamutuk iha Oe-Cusse. Timoroan hotu hatene, konflitu iha rai ne’e, hahú iha fulan Agostu 1975, tanba razaun oioin. Razaun ida maka, radikalizasaun ideolójia, ne’e fahe malu kedas, partidu sira fahe malu, depois mai funu-sívil timoroan hotu hatene, ema lubuk ida Inosente, mate.

“Ohin, Timor oan hotu moris iha rai ida lívre, independente, la’os de’it agradese bá Timoroan sira ne’ebé luta, mate, bá lideransa nasionál TL nian, maibé, ita mós hatene, iha momentu ne’ebá, 1997, 1998, prezidente BJ Habibie, Estadista Bo’ot ida, ne’ebé ho nia vizaun, nia hahú prosesu atu rezolve problema Timor-Leste.”

Atu rai ne’e hetan susesu, moris iha nasaun lívre ida, Tentara Nasionál Indonesia (TNI), sira mós kontribui. Tanba sira fó dalan bá BJ Habibie, hodi halo reformasia iha Indonesia  no kontínua rezolusaun problema TL nian.

“Ita tenke rekuñese papél importante TNI nian, iha ne’ebé permite prosesu 1999 la’o bá oin, maske, ho difikuldades hothotu mak ita hatene, no sira mós tane reformásia iha Indonesia.”

Jornalista : Chay Risky

Editór : Ilima’a

By Ilima'a

Profile Loluwari Media online Loluwari media Online nudar instituisaun midia ida, ne’ebé hala’o nia atividade konaba partilla informasaun ba publiku, iha kapital Dili. Iha suku vila verde postu administrativu Vera Cruz. Loluwari.com foku partilla informasaun atual sira ne’ebé akontese kada loron iha rai laran, liliu preokupasaun publiku nian iha area remotas to’o iha nivel nasional. Loluwari media online hahu nia atividade hodi pasa informasaun iha situasaun estadu emerjensia daruak metade fulan maiu tinan 2020. Maske nune’e loluwari Media online foin mak hetan lisensa husi servisu rejistu verifikasaun emprezarial Institutu publiku SERVE, IP husi kompania LOLUWARI IRA, LDA iha loron 30 fulan junu tinan 2020, ho nia lisensa operasional 1322586. Bazeia ba lei komunikasaun social artigu 40 no 41 konaba liberdade imprensa no liberdade espresaun sidadaun hotu iha direitu atu expresa sira hanoin tuir dever no obrigasaun ne’ebé la viola ema seluk nia liberdade. Inisiativa hari’i Loluwari Media Online, tanba ejensensia konsellu imprensa nian konaba publikasaun informasaun ne’ebé fo sai ba publiku tenke tama kategoria konsellu imprensa nian, no instituisaun media sira atu publika informasaun tuir lei komunikasaun social no komunga kodegu etika jornalistika ne’e sai ukunfuan ba jornalista sira hala’o kna’ar. Instituisaun media sira nia papel partilla informasaun ba publiku liuhusi publikasaun lorloron ho meius komunikasaun social sira kompostu husi media elektronika, media imprime no media online. Ne’ebé publikasaun informasaun sira laiha intervensaun husi media nain sira ho intensaun politika no ekonomia. Loluwari Media Online nudar instituisaun media privadu ne’ebé eziste atu publika informasaun tuir padraun Konsellu Imprensa no mos asosiaun jornalsita sira hanesan Timor Leste Press Union TLPU, Asosiaun Jornalista Timor Leste ne’ebé sai matadalan ba kna’ar media sira. Loluwari media online nudar instituisaun media ho orientasaun lukrutivu hanesan media privadu ne’ebé loke kampu servisu ba an rasik iha era agora hodi redus desempregu iha rai laran. Rendementu ne’ebé loluwari hetan sei mai husi iklan husi parseiru sira hanesan governu, seitor privadu sira seluk opiniaun no meius seluk. Atu fasilita salariu ba nia membru sira ne’ebé mak emprega aan iha Loluwari Media Online. Buat seluk ne’ebé la mesiona sei kesi iha regulamentu internu kompania nian ho rigorozu. Vizaun no Misaun Vizaun • Nudar referensia ne’ebé inspira leitor sira liliu publiku nia prepetiva konaba informasaun ne’ebé adekuadu iha era global ba liberdade publiku nia atu konsumu informasaun. Misaun • Informasaun ne’ebé ho tipu edukativu nudar kontrolu sosial ba publiku. • Partilla informasaun iha teritoriu tomak kobre informasaun atual akontesementu atual iha area edukasaun saude ekonomia, agrikultura no seitor produtivus sira. • Hamri’ik ho Forma rasik atu pasa informasaun iha politika redasaun no editorial ne’ebé tuir matadalan kodegu etika jornalistiku. • Produz nutisia ne’ebé independent no livre husi presaun politika no ekonomia maibe firme publika informasaun ho balansu no diferenti. • Produtu informasaun ne’ebé kualidade Strutura redasaun Xefe Redasaun : Cesar Pires Kordendor Kobertura : Alberto Pires Sekretaria Redasaun : Fernando da Costa Redaksi: Herminio Cardoso, Fernando da Costa, Alberto Pires, Sergio da Cruz, Elio da Costa, Estevão Nunu, Diretór Kompania Loluwari Ira, LDA : Herminio Cardoso Manajer Iklan/Marketing: Hernania Febriani Soares Cardoso Finansa : Otilia Caldas IT/Web: Benigno Aquino Campos, Salis Cardoso Office : Lemorai, Vila Verde, Vera Cruz, Dili, Timor Leste. phone: 74327856 (WA/SMS) fanpage facebook : loluwari media online email : cesarpires046@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!