Loluwari Media (Dili) – Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL) no rede setoral sira ezize kansela desizaun Parlamentu Nasionál (PN) atu sosa tan kareta foun ba deputadu hamutuk na’in 65 iha uma fukun.
Porta voz, Koordenador Jerál, Januario Amaral, hatete, bazeia konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL) artigu 48, sidadaun ida-idak iha direitu atu apresenta petisaun, keixa no reklamasaun ba orgaun soberania sira.

“Bazeia Konstituisaun RDTL artigu 48 konstituisaun da Repúblika garante katak sidadaun ida-idak iha direitu atu apresenta petisaun, keixa ka reklamasaun ba orgaun soberania sira, ka autoridade relevante sira atu defende sira nia direitu konstituisaun lei no ka interese publiku konstituisaun establese mekanizmu petisaun keixa ka reklamasaun nu’udar direitu konstitusionál”.
“Sidadaun hotu mekanizmu ida ne’e permite sidadaun ida-idak ou kolektivamente iha asesu no komunikasaun direita ba orgaun soberania sira no autoridade relevante sira, hodi apresenta preokupasaun kona-ba kestaun relevante sira iha ambitu interese públiku nian ba orgaun soberania sira”, dehan porta voz Fongtil no Rede Setoral, Januario Amaral, liuhusi komunikadu Imprensa iha FONGTIL, Kaikoli sexta (29/08).

Tu’ir Forum ONG Timor-Leste (FONTIL) ho nia membru no rede setoral, daudauk ne’e Timor-Leste hasoru dezafiu no krize sosial multidimensional ne’ebé rejulta violensia no krime kuaze iha territóriu Timor-Leste. Assuntu refere Forum organizasaun naun governamental no rede setóral sira hato’o ona ba orgaun lejislativa Parlamentu Nasionál (PN).
“Relatoriu no rejultadu peskiza ne’ebé hatudu pursentu 41.8 (41.8%) populasaun Timor-Leste moris iha liña pobreza absoluta no multidimensional, nune’e iha relatoriu diresaun Gerál estatistika ministeriu finansas (DGEMF) Sekretáriu Estadu Formasaun Profisional no Empregu (SEFOPE) no Organizasaun Internasionál Traballu (ILO) ne’ebé lansa iha loron 26 Janeiru 2025.”
“Hodi koloka nivel dezempregu iha Timor-Leste, pursentu 51 (51%) no tuir relatoriu Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) pursentu 47.1 (47.1%) sofre malnutrisaun.”

Organizasaun sosiedade sivil (OSS) hamutuk hodi kontra tanba situasaun hirak ne’e FONGTIL ho membru no rede Setóral sira ejize Parlamentu Nasionál atu kansela prosesu sosa tan kareta foun ba deputadu/a 65 ne’ebé iha Parlamentu Nasionál ne’e
“Ho situasaun sira ne’e mak FONGTIL ho nia membru no rede Setóral sira ejize ba Parlamentu Nasional atu kansela prosesu sosa kareta 65 ba deputadu/a iha Parlamentu Nasionál, loos duni iha lei N.° 22 / 2023 de 29 de Dezembru terseira alterasaun ba lei n.° 5/2004, de 5 de Maio, ne’ebé estatutu ba deputadus iha artigu 12 alinea A hatete, iha transporte ba deputadu sira hodi halo misaun Parlamentu Nasionál nian.

Maske realidade hatudu ita nia povu moris kiak no mukit nia laran maibé na’i Deputadu no deputada ho ksolok hodi goza regalias oioin ne’ebé hakerek iha estatutu ba deputadu/a sira hanesan artigu 16 no 21 deputadus iha direitu ba pasaporte diplomatiku, deputadu iha direitu ba asistensia medika no Medikamentu, deputadu iha direitu ba pensaun sobrevivensia nian, subsidiu reintegrasaun nian no subsidiu mate nian.”
Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL), ho nia membru no rede Setóral hato’o rekomendasaun ba deputadu deputada sira iha PN atu kansela sosa kareta foun.
FONGTIL husu Parlamentu Nasionál atu fo prioridade ba programa dezenvolvimentu ne’ebé fo benefisiu direitamente ba povu sira, FONGTIL husu ba provedor Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) atu halo fiskalizasaun abstratu ba estatutu Parlamentu Nasionál ne’ebé tu’ir artigu 150 konstitusionál RDTL hatuur kualidade no sensibilidade nu’udar reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasionál (PN).
Jornalista : Anis

