Loluwari Média (Díli) – Restus mortais Dom Jaime Garcia Goulart, Dom José Joaquim Ribeiro, Dom Martinho da Costa Lopes no Monsenhor Martinho da Costa Lopes fila fali ba Timor-Leste, nasaun ne’ebé sira dedika sira-nia moris ba servi Igreja no povu.
Prezensa restus mortais lider Igreja sira ne’e konsidera nu’udar momentu istóriku importante ba Igreja Katólika no povu Timor-Leste, no sai símbolu ba legadu sira ne’ebé sei inspira jerasaun foun atu hametin fiar (fé), justisa, domin no unidade.
Restus mortais bispu no lider Igreja Katólika sira ne’ebé iha kontribuisaun boot ba dezenvolvimentu Igreja no povu Timor-Leste, ohin fila-fali ba rai Timor-Leste. Akontesimentu ne’e konsidera nu’udar momentu istóriku ida ba Igreja Katólika no povu Timor-Leste.
Iha homilia, Bispu Diosese Maliana, Dom Norberto do Amaral, hatete, prezensa restus mortais sira ne’e iha Timor-Leste marka istória importante, liu-liu sira mai fila-fali rai ne’ebé sira servisu no dedika sira-nia moris ba.
“Ohin ita lori fali restus mortais bispu Timor sira mai iha plenada Papa Francisco nian. Tasi tolu marka tan istória ida ba dala haat nian ho restus mortais nian.”
Dom Norberto hatete, antes ne’e, momentu boot sira ne’ebé marka istória Timor-Leste mak vizita dahuluk hosi Papa João Paulo II, Restaurasaun Independénsia no vizita Papa Francisco. Agora, fila-fali restus mortais lider Igreja sira sai momentu istóriku seluk ba nasaun ne’e.
Restus mortais sira ne’ebé lori fila mai Timor-Leste inklui Dom José Joaquim Ribeiro, Monsenhor Martinho da Costa Lopes no Dom Alberto Ricardo da Silva. Dom Norberto hatete, sira la mai hanesan ema estranjeiru, maibé mai fali ba “rai sira-nia rasik” no “uma sira-nia rasik”.
“Liafuan ne’e importante tebes tanba sira-nia moris, servisu no sakrifísiu iha Timor-Leste sai parte husi istória Igreja no povu Timor,” nia hatete.
Dom Jaime da Silva no fundamentasaun Igreja
Dom Norberto mos lembra kontribuisaun Dom Jaime da Silva, ne’ebé lidera Igreja Timor durante períodu importante ida iha istória.
Nia hatete Dom Jaime enfrenta situasaun difísil, inklui okupasaun Japonesa no destruisaun infra-estrutura sira iha Dili. Maske kondisaun ne’e, nia kontinua organiza estrutura Diocese, haburas formasaun katekista no loke Semináriu Maior atu prepara lider Igreja ba futuru.
Dom Norberto hatete, servisu Dom Jaime nian sai fundamentu importante ba formasaun lider sira ne’ebé agora kontribui ba Igreja no sosiedade Timor-Leste.
Dom José Joaquim Ribeiro no tempu konflitu
Depois Dom Jaime, Dom José Joaquim Ribeiro kontinua servisu nu’udar bispu Timor. Nia lidera Igreja durante períodu 1967 to’o 1977, inklui tempu konflitu polítiku no violénsia iha tinan 1975.
Iha homilia, Dom Norberto lembra istória ne’ebé Dom José Joaquim Ribeiro rasik konta kona-ba situasaun iha tempu konflitu, inklui bainhira nia vizita seminarista sira ne’ebé refújia iha Fatumaca.
Dom José mos relata kona-ba kondisaun povu iha Dili, ne’ebé sofre tanba violénsia, falta hahán no ema barak hetan ferimentu.
Iha momentu seluk, Dom José konta katak nia haree ema ida mate iha tasi-ibun no nia rasik hakohi ema ne’e tanba la iha ema seluk ne’ebé bele halo.
Nia mos kritika “julgamentu popular” ne’ebé akontese durante konflitu, ho apelu atu evita violénsia no hadomi malu.
Dom Norberto hatete, mensajen sira ne’e hatudu Dom José nia koragem atu ko’alia hasoru injustisa no violénsia, maske nia rasik enfrenta situasaun difísil.
Monsenhor Martinho, profeta ba povu
Depois Dom José, knaar lideransa Igreja kontinua ba Monsenhor Martinho da Costa Lopes, ne’ebé servisu iha períodu 1977 to’o 1983.
Monsenhor Martinho servisu iha Bobonaro no sai padre dahuluk iha área ne’e. Nia mos kontribui ba edukasaun liuhosi abertura Colégio Infante de Sagres iha Maliana, antes mai Dili no assume responsabilidade importante iha Igreja.
Durante okupasaun Indonézia, Monsenhor Martinho ko’alia ho lian maka’as hasoru violénsia no hahalok aat ne’ebé akontese iha Timor-Leste, inklui masakre iha Kraras.
Tanba nia pozisaun, nia enfrenta presaun hosi autoridade Indonézia no ikus mai hasai hosi Timor-Leste. Nia ba hela iha Portugal to’o nia mate.
Dom Alberto no luta ba ema nia dignidade
Dom Alberto Ricardo da Silva kontinua lideransa Igreja iha períodu ikus okupasaun Indonézia no tempu transizaun ba independénsia.
Dom Norberto lembra katak Dom Alberto enfrenta momentu difísil, inklui eventu 12 Novembru 1991, bainhira manifestasaun estudante no joven iha Santa Cruz remata ho ema barak mate no hetan ferimentu.
Dom Alberto, iha tempu ne’ebá, sai voz importante ida ba povu, liuliu iha defesa direitu ba moris no dignidade umana.
Iha nia lideransa, Dom Alberto mos ko’alia maka’as kona-ba planeamentu familiar no protesaun moris, no defende prinsípiu moral Igreja. Nia mos sai parte hosi movimentu sira ne’ebé hato’o pozisaun públika kona-ba matéria relijioza no moral.
Restus mortais sai símbolu ba jerasaun foun
Dom Norberto hateten katak restus mortais bispu sira ne’ebé agora iha Timor-Leste la’ós deitrestos ema sira ne’ebé mate ona, maibé sai símbolu ida ba Igreja no povu Timor-Leste.
“Agora sira la iha ona iha ita nia leet físikamente, maibé sira-nia restus mortais iha ita nia leet. Ita simu sira ho laran ksolok,” Dom Norberto hateten.
Nia subliña katak legadu sira-nian bele sai inspirasaun ba jerasaun foun atu kontinua harii, hametin no haburas kreda Katólika no valores umanidade iha Timor-Leste.
Nia mos refere ba ensinamentu hosi Livro Daniel kona-ba ema matenek sira ne’ebé hanorin ema lubun boot atu lao iha dalan justisa no sai hanesan loromatan ba ema seluk.
Apelu ba Igreja no povu Timor-Leste
Iha parte ikus homilia, Dom Norberto hato’o agradecimentu ba kontribuisaun no sakrifísiu hosi lider Igreja sira ne’ebé dedika sira-nia moris tomak ba Maromak no povu Timor-Leste.
Nia apela ba povu atu aprende hosi sira-nia ezemplu, liuliu kona-ba servisu ho laran tomak, fahe ho ema seluk, justisa, domin no perdãu.
“Restus mortais sira iha ona ita nia leet bele sai sinal ida atu sira hamutuk ho ita tanba ita ho sira halo ida deit,” nia hateten.
Dom Norberto mos husu deskulpa ba sala sira ne’ebé povu Timor-Leste halo no husu Maromak atu fo rohan-laek ba nasaun no povu ne’ebé kontinua lao iha mundu ida-ne’e.
Nia remata ho apelu atu povu Timor-Leste kontinua hadomi, servisu no hametin sira-nia unidade, hodi halo legadu hosi bispu no missionáriu sira sai matadalan ba jerasaun sira ne’ebé sei mai.
Jornalista : Ercia Freitas
Editor : Hermínio Cardoso