Loluwari Média (Díli) – Sekretáriu Geral Fundasaun Consellu Rezisténsia Timorense (FCRT), José Nuno Lopes Guterres “Sabarai” Hatete, akontesimentu kazu omesidu iha Covalima Servisu Nasionál Intelejensia (SNI) tenta atu halo intervensaun ba desizaun husi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Suai nian.
“Tanba ne’e mak ami joven Rezisténsia hanesan mós Sekretáriu Geral Fundasaun Consellu Rezisténsia Timorense (FCRT) lameta tebes ho atetude ne’ebé mosu iha ita nia Média sosiál ne’ebé SNI hakarak halo intervensaun ba ita nia justisa ne’ebé existe iha ita nia rain.” Dehan Sekretáriu Geral Fundasaun Consellu Rezisténsia Timorense (FCRT), José Nuno Lopes Guterres “Sabarai” ba jornalista sira iha Hotel Novu Turismu Díli, Tersa (08/09).
Nia Dehan aktu ne’ebé SNI halo atu halakon demokrasia tanba ema hotu hatene katak Tribunál mak fatin ida ne’ebé as liu atu halo justisa ba ema hotu-hotu iha Timor.
“Akontesimentu ne’ebé ita haree komesa iha fulan Juñu to kedas iha Setembru hafoin ita nia Tribunál fo despaixu mandadu kapturasaun no detensaun ba membru SNI no UPF ne’ebé envolve iha kazu omesidu hodi hamate ita nia joven feto ida iha Suai.”
Bazeia ba dadus ne’ebé sira iha Tribunál asesu hafoin Tribunál hasai sentensa ba sira hodi sira tama ba Prizaun Preventiva, maibé iha Prizaun Preventiva ne’e SNI koko atu halo intervensaun ba Tribunál nia desizaun sira.
“Tanba ne’e mak hanesan sidadaun Timor-oan ami lameta tebes ho atetude sira hanesan ne’e, ami husu ba Organizasaun kompeténsia iha ita nia rain atu respeita desizaun Tribunál tanba Tribunál mak fatin ida ne’ebé as liu ema hotu-hotu atu buka justisa, intervensaun ne’ebé iha ita ko’alia katak ne’e fo margina ida ne’ebé ladi’ak ba ita nia nasaun ne’ebé adopta demokrásia tanba ne’e ami lakohi atu fo oportunidade ba ema sira neʼebé lakohi demokrásia iha ita nia rai liu-liu halo intervensaun ba area justisa nian.”
Situasaun ida ne’e hatudu atu halo reforma ba SNI ho adekuadu tanba SNI orgaun ida ne’ebé tutela direita ba Primeiru Ministru (PM) nia okos, sira atu haree servisu informasaun hotu-hotu iha Timor-Leste se bainhira sira mak komete no sira mak atu halo fali intervensaun ba justisa ida ne’e hatudu momós katak SNI labele halo hanesan tanba ne’e halo reforma ba SNI hodi hetan fali ema ne’ebé adekuadu hodi servisu ita nia rai ho adekuadu.
“Tempu badak ami Joven Rezisténsia sei halo karta ida ba PM atu reforma SNI tanba ikus-ikus membru SNI sira mak liman kroat ba nia povu ne’ebé ami sei halo karta ida ba PM atu reforma SNI, tanba ami hanesan Rejidensia ou hanesan sidadaun Timor-oan ita iha responsabilidade moral ba ita nia nasaun no ita nia povu ami mós hare ba instituisaun estadu no governu ne’ebé iha rai ida ne’e.”
“Situasaun fenomena ne’ebé agora lao iha ita nia rain liu-liu Instituisaun SNI laos foin mak akontese maibé bebeik SNI nia kontribuisaun ba problema barak liu iha TL, husi Situasaun sira ne’e hatudu mai ita katak Dirizente SNI ladun kontrola Maximu ba nia membru sira tanba ne’e mak nia membru sira komete Situasaun hotu-hotu ita konsidera sira mak kontribui ba krime sira tanba ne’e ita haree Situasaun SNI grave ita presiza halo mudansa ba futuru ho diak.”
Iha Sorin seluk Diretór Ezekutivu Organizasaun Naun governmental Hali ba Dame (HABADA), Abel Amaral Hatete, HABADA fo sai insidente iha Aldeia Wetaba, Suku Beiseuk, Postu Administrativu Tilomar Munisípiu Covalima iha kazu omesidu ba Vitima ho Inisiál TC iha loron (24/06/2026).
Iha loron (30/08/2026) Arguidu na’in 4 hetan kapturasaun no halo detensaun ne’ebé envolve husi Membru na’in 3 ne’ebé nu’udar Servisu Nasionál Intelejensia (SNI) no Membru na’in ida husi servisu Unidades Patroillamentu Fronteira (UPF) ne’ebé agora dadaun iha hela Prizaun Preventiva tuir desizaun Tribunál Primeira Instánsia (TPI) Suai.
“Ami fiar katak akontesimentu ne’e iha geografikamente iha Area Wetaba nian ne’ebé envolve husi Instituisaun Autoridade Seguransa ne’ebé hanesan, labele trata ita nia komunidade hanesan izoladu tanba ne’e ami husu ba Instituisaun relevante atu responsabilidade ba kazu sira ne’e.”
HABADA husu ba kazu tinan 2024 ne’e violénsia arma prosesual tanba tuir kronologia ne’ebé HABADA halibur husi Fontes lokal oi-oin iha loron (01/05/2026) mais ou menus oras haleu ba tuku 10 kalan kareta Hylux ho kor metan ne’ebé la monta sapa matrikula ne’ebé sirkula iha area Wetaba ne’ebé feto ida mak iha kareta laran bainhira komunidade hare no deskobre katak Sup Tenente GSC husi Membru Instituisaun F-FDTL ne’ebé servisu hanesan SNI destaka iha postu fronteira Covalima.
Tuir alegasaun Membru refere tiru Komunidade mane ida ho idade 24 ne’ebé hetan kanek grave ne’ebé halo tratamentu iha Hospoitál Suia maibé kondisaun la permite tenke transfere mai iha HNGV Bidau iha mós asaltu fijiku ema ho defisiénsia ida.
Liu tinan 2 ona kazu ne’e nonok nia laran laiha klareza ba publiku kona-ba Estadu nia investigasaun ba kazu akuzasaun formal no medidas Disiplinar internal Instituisaun nian ka akuzasaun Ministériu Públiku (MP) nian.
Ho silensiu ida ne’e nu’udar indikador risku nian bainhira Servisu Inteligénsia ka agente Defeza ida uza armas hasoru ema sivil la tama iha sistema operasionál no Judisiál ne’ebé la konsege produs ho resposta ne’ebé la klaru ne’e kria impunidade ne’ebé kria hafraku konfiansa komunidade nian iha area fronteira.
Kona-ba kazu omesidu ne’ebé la hetan mate isin no hetan prizaun preventiva iha loron (24/06/26) tuir alegasaun Vitima TC fila husi Indonézia lakon iha mota masin Aldeia Wetaba Suku Beiseuk Postu Administrativu Tilomar ne’e iha indisiu no informasaun sirkula iha media sosiál katak Vitima mate tanba Avo lafaek mak hakotu nia vida maibé investigasaun husi PNTL liu-liu Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál (SIKN) no Komandu Munisípiu Covalima konklui oinseluk ou forma diferente.
Iha loron (31/08/2026) DSIK Ezekuta mandadu kapturasaun no detensaun husi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Suai halo kapturasaun ba Suspeitu na’in 4 ne’ebé husi Membru SNI na’in 3 no membru UPF na’in ida.
Iha loron (02/09/2026) hafoin halo Primeiru interogatóriu Tribunál aplika medida koasaun Prizaun Preventiva ba arguidu sira ne’e transfere ona ba Prizaun Suai, tanba Diretór Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) publika katak Investigasaun sei kontinua lao ba lokalizasaun Vitima nia fatin mate tanba ate agora seidauk hetan nia mate isin tanba DSIK subliña katak kualker prosesu Disiplinar sei hasoru kualker se mak envolve iha kazu omesidu refere.
“Ami nia haree ba insidente 2 ne’ebé akontese iha Aldeia Wetaba Suku Beiseuk ne’ebé envolve husi Membru SNI sira ne’e nia kompeténsia atu halibur informasaun no proteje interese Nasionál laos uza forsa letal hodi hamate ema sivíl ne’e signifika fallansu supervizaun nian ba kultura operasionál ne’ebé uza forsa hasoru ema sivil.”
Ho kazu 2026 ne’e resposta Judisiál relativamente lalais no halo detensaun Preventiva menus husi fulan 3 tanba tiru ida hodi hakanek todan Vitima lakon isin maibé iha narasaun inisial katak SNI koko atu desvia husi informasaun ne’ebé sirkula iha media sosiál katak Vitima mate tanba Avo lafaek mak tata maibé prosesu investigasaun mai ho oinseluk.
“Membru SNI, UPF no PNTL ne’ebé servisu iha fronteira laho servisu ne’ebé la klaru no risku abuzu poder tanba ne’e ami husi HABADA la fo julgamentu maibé ami apresia ba Servisu DSIK Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Suai nian maibé ami nudar Organizasaun Sosiedade sivíl ami iha dever atu lewanta ba interese publiku nian.”
Prosesu Membru sira utiliza arma hodi hakanek no hamate komunidade ne’e nia prosesu tenke fo sai ba publiku ho indika klaru ba prosesu sira no prosesu Disiplinar ba membru sira ne’e tenke aplika Membru sira labele livre husi Justiça.
Jornalista : Cesar Pires
Editór : Herminio Cardoso