Loluwari Média (Lautém) – Sekretariadu Tekniku Administrasaun Eleitoral (STAE) no Comissão Nacional Eleições (CNE), Sekretariu Munisipiu Assuntu Sosial, Sosializa informasaun lei eleitoral ba komunidade suku Daudere, postu Lautém, munisipiu Lautém, bazeia informasaun ne’ebé ligadu ba desentralizasaun lei poder lokal ba iha eleisaun munisipiu lei Nú.22/2021 no lei Nú.23/2021, kona-ba orgaun administrasaun eleitor, resenseamentu eleitoral no atualizasaun baze dadus sistema biometrika.
“Objetivu husi edukasaun civika ida ne’e atu partilla no sosializa informasaun ne’ebé ligadu ho desentralizasaun no poder lokal no eleisaun munisipiu no ligadu lei Nú.22/2021 no Lei Nu.23/2021 no mos iha materia seluk kona-ba orgaun administrasaun eleitor no mós kona-ba resenseamentu eleitoral no atualizasaun baze dadus no mós sistema Biometrika no atividade relasiona registu movel ba postu administrativu sira.”

“Atividade sira ne’e hotu hanoin husi Comisaun Nasional Eleisaun CNE hala’o iha territóriu laran tomak iha munisipiu ida ne’e ita hala’o tiha ona iha postu administrativu Lautem no Lospalos dala ida. Iha segundu faze ita hala’o iha postu administrativu Luro suku Barikafa no mos ohin iha postu administrativu Lautem suku Daudere”, Dehan Comisario CNE Olavio da Costa Almeida Monteiro, ba jornalista sira iha suku Daudere, sexta (29/08)
Olavio Monteiro, esplika, regra kona-ba sidadaun sira ne’ebé hakarak kandidata an ba eleisaun kamra munisipal daudaun ne’e preparadu.
“Kriteriu sira ne’ebé liga ho kandidatura sira ba eleisaun orgaun representativu munisipal maka primeiru prezidente, vise prezidente kamra munisipal kandidatu ne’e bele mai husi grupu sidadaun ne’ebé bele aprezenta kandidatura ho apoiantes hamutuk pursentu 5 (5%) husi total eleitores munisipiu nian, sorin seluk bele mos mai husi partidu politikus no koligasaun partidaria sira ne’e la presiza prense 5% eleitores para apoia sira maibé husi partidu sira ho koligasaun sira ne’ebé registu nanis ona iha tribunal no sira bele aprezenta kandidatu sem apoiantes ida ne’e ba prezidente no vise presidente.

Segundu kona-ba aprezentasaun kandidatura ba membru assembleia nian ne’e aprezenta de’it husi partidu politikus koligasaun sira la bele mai husi grupu, individu sira ne’ebé aprezentasaun ne’e husi kandidatu ba membru sira ne’e partidu tenke apresenta lista úniku ne’e signifika sira ne’ebé koligasaun partidu rua, tolu ka ha’at hamutuk ne’e tenke apresenta lista úniku. Grupu sidadaun signifika katak organizasaun massa hanesan juventude feto potensial, veteranus, grupu agrikultor bele aprezenta kandidatura maibé nia kriteriu tenke aprezenta apoiantes rekolla kartaun eleitor ne’e husi sidadaun sira ne’ebé iha direitu ba votu ne’e hamutuk husi 5% total husi eleitor iha munisipiu.
Ezemplu karik ita iha rihun 50 ba leten signifika tu’ir lei, ita bele hetan kadeira 15, se ita foti husi pursentu 5 mai husi grupu sidadaun sira tenke aprezenta, ne’e husi rihun 50 signifika 2500 resin hanesan ne’e hafoin presense rekejitu,” Olavio esplika.
Sekretáriu munisipiu Assuntu Sosiais, Jeferino Sequeira, haktuir, kona-ba eleisaun kamra municipal, grupu Tekniku Interministerial sei avalia kondisaun sira ne’ebé estabelese.
“Kuandu husu ha’u prontu ona ka la’e ha’u prontu mais kestaun sei mai halo avaliasaun ne’e GPTIM Grupu Tekniku Interministerial maka mai halo avaliasaun. Katak kondisaun ne’ebé estabelese bele priense rekezitu para ita bele ba iha tinan 2027 ou 2028 ka lalais iha tinan 2026 ita bele halo.

“Ami preparadu mais kriteriu maka sei determina, tanba ne’e la’os ami maka avalia ami nia án maibé Grupu Tekniku Interministerial (GPTIM) sei mai halo avaliasaun, agora atividade ne’ebé ohin halo ne’e servisu civiku ida STAE no CNE halo sensibilizasaun kona-ba Lei Nú.22 Nú.23 no 16 aumesmu tempu halo resensamentu eleitoral. Bainhira ita vespara eleisaun ita tenke halo resensamentu nune’e ita bele hatene numeru eleitores sira,” Nia informa.
Diretor STAE Sergio Belmonte afirma, resenseamentu eleitoral iha munisipiu Lautém ne’ebé STAE halo ona registu provizoriu 50 tal eleitores tantu biometrika no semi-biometrika.
“Iha tinan ida ne’e ita hahu kedas rejistu ho biometrika, entaun agora faze por faze ita halo hanesan. Atividade registu movel ne’e ita halo faze dahuluk ita sei termina iha postu Lautém, ita nia total eleitores provizoriu agora kuaze 50 e tal eleitores sira nia eleitores ne’ebé maka agora registu ona, sistema para depois tantu iha biometrika no semi-biometrika ne’ebé agora dadaun ita nia eleitores lorloron sempre iha. Ne’ebé fim dezembru foin ita publika resultadu final ba tinan ida nia ne’e hira bai-bain akontese hanesan ne’e.
“Normalmente ita nia registu ne’e objetivu prinsipal ba ita nia sidadaun sira atu resensia iha sistema baze dadus eleitoral ne’e nia utilizasaun ba registu ne’e para nia lista iha eleisaun tantu eleisaun nasional no eleisaun lokal signifika ita nia lista hein desizaun sira ne’ebé husi politiku sira para depois bele fasilita ita nia lista ne’e hodi uza ba kualker eleisaun ne’ebé iha.”
“Ita uza semi-biometrika agora dadaun ita uza biometrika nia objetivu maka ne’e prinsipiu ida para depois hodi garante ita nia lista ida akuradu katak eleitor hotu-hotu ne’ebé maka registu ne’e tenke ho kartaun ida, no mós iha sistema baze dadus ne’e ita nia lista ne’e kada utilizasaun akuradu katak ema ne’e iha duni antisipa ba sira ne’ebé mate. Belmonte haktuir.

“Ita hatene ona katak nia la eziste ona iha sistema no mos dupla sira ne’e ba ita garante, biometrika ne’e nia diak mos ba seguransa ita nia dadus individual bainhira ema ida registu ona iha sistema biometrika automatikamente eleitor ne’e iha sistema kartaun ida de’it. Uniku nia mesak maka bele atualiza kuandu presiza atu halo mudansa ne’ebé garante seguransa, ho lista akuradu hodi antisipa ba futuru eleisaun.
“Fraude sira ne’ebé akontese iha ita nia eleisaun sira no dever obrigasaun mos nu’udar orgaun tekniku, tanba iha konstituisaun hatete resenseamentu ne’e obrigatoriu, ba sira difisiente mos toma aponta ida ba futuru atu ita fo resposta ba sira”.
Olinda da Costa, komunidade suku Daudere dala wa’in preokupa liu ba ema ho difisiensia, ferik ho katuas sira trata dokumentu sira labele tanba barak mak hela iha area rural.
“Hanesan komunidade suku Daudere ha’u preokupa tebes ba sira ne’ebé mak difisiensia, ferik ho katuas ne’ebé mak idade liu ona, sira la’o labele tanba barak mak hela iha area rural. Oinsa sira bele ba trata sira nia dokumentus. Tanba ne’e mak ha’u husu ba STAE no CNE se bele karik halo resenseamentu eleitoral ne’e mai to’o iha suku nune’e sira bele asesu hotu”.
Jornalista: Arno Kupa Jr/ Nono

