Loluwari Média (Díli) – Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, hatete, Direitu no Rezolusaun Disputa Marítima Importánsia hodi mantein pás globál, justisa no soberania.
“Konferénsia importante ida ne’e hasoru Dezafiu sira Direitu Tasi no Rezolusaun ba Disputa Marítima nian, ida ne’e onra ida, hamutuk ho ita espesialista internasionál sira barak, iha Direitu Tasi nian.”
“Ha’u haksolok haree reprezentante sira husi Pasífiku, Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku (ASEAN), g7+ no Komunidade País sira ho Lian Portugués (CPLP) partisipa iha konferénsia ne’e.”
“Ha’u agradese ba ema hotu nia prezensa no amizade ba Timor-Leste, nia direitu internasionál la’ós konseitu abstratu de’it maibé Direitu internasionál mak baze ne’ebé ita hari’i ita nia independénsia.” Dehan Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, nia diskursu iha konferénsia Internasionál Dili, iha salaun Nobre MNEK, Dili, kinta (15/05).

Horta, hatete, Direitu internasionál inspira ema hotu atu luta ba direitu votu ida auto determinasaun nian. Tanba direitu internasionál kria Nasoens Unidas (NU), ne’ebé pasa tinan barak, barak liu, la’o iha korredór sira no ko’alia iha Asembleia Jerál, hodi bolu atensaun mundu nian ba luta rezisténsia iha Estadu ki’ik illa Timor.
“Nasoens Unidas mak hahú negosiasaun ho Portugal no Indonésia iha dékada 1990, ne’ebé ikus mai lori Indonésia retira no ami-nia povu vota ba independénsia iha referendu istóriku 30 agostu 1999, tanba Nasoens Unidas hamutuk ho ita dezde ita nia nasaun moris, no ami agradese ba kontribuisaun ne’ebé ita bo’ot sira halo ba ami nia dezenvolvimentu.”
Nasoens Unidas mak plataforma ida ne’ebé importante liu atu forma governasaun globál. Maibé, sira la perfeitu. Sira kontinua sofre husi dezekilíbriu estruturál no Konsellu Seguransa domina husi númeru ki’ik ida husi nasaun sira, entre sira balu uza sira nia podér hodi obstrui reforma sira ne’ebé signifikativu no buka sira nia interese estratéjiku rasik, emvezde fo prioridade ba dame globál.
“Maske iha falla sira ne’e, Nasoens Unidas no lei internasionál importante tebes ba Estadu ki’ik sira nia Direitu internasionál funsiona ho prinsípiu katak Estadu hotu, la haree ba medida ka podér, hanesan. Tanba lei internasionál trata nasaun hotu-hotu hanesan maka ita bele afirma ita nia soberania, negosia tratadu sira no partisipa iha organizasaun internasionál sira, ho baze legál hanesan ho podér sira ne’ebé bo’ot liu.”

“Estadu ki’ik sira bele rezolve disputa sira ho dame no ho apoiu legál, dala barak hasoru adversáriu sira ne’ebé makaas liu iha tribunál internasionál no organizmu arbitrajen sira.
Timor-Leste dramatikamente hatudu kestaun ne’e iha ninia Konsiliasaun Obrigatória (KO) ho Austrália iha auspísiu Konvensaun Nasoens Unidas (KNU) kona-ba Direitu Tasi.
“Nasaun sira ne’ebé maka sei dezenvolve hela argumenta katak regra tradisionál sira ne’ebé maka governa oseanu sira maka impoin husi mundu dezenvolvidu sira katak presiza rejime tasi foun ida atu hamenus dezigualdade sira iha dezenvolvimentu no explorasaun rekursu tasi nian. Maske nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela la manán argumentu sira hotu, faktu katak konseitu Zona Ekonómika Eskluziva (ZEE) ho distánsia 200 millas náutikas iha UNCLOS.”
“Poténsia globál rua ne’ebé bo’ot liu iha tempu ne’ebé Estadus Unidus no Uniaun Soviétika maka indikativu ba justisa husi prosesu sira ONU nian, ka pelu menus, husi prosesu ONU ida ne’e. Susesu husi kampaña ne’ebé lidera husi Indonésia prinsípiu arkipélajiku iha Konvensaun ne’e hanesan vitória ida tan ba nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela no ba Súl Globál, tanba Estadu arkipélajiku haat husi lima ne’e hela iha súl ekuadór nian.
Konvensaun ne’e fornese enkuadramentu jurídiku ba governasaun marítima, ne’ebé trasa direitu no responsabilidade nasaun sira nian relasiona ho utilizasaun oseanu sira iha mundu, protesaun ba ambiente tasi nian, direitu Estadu hotu-hotu nian atu buka uzu pasífiku ba tasi sira, no rezolusaun ba disputa fronteira marítima sira.
Ida ne’e maka kuadru governasaun relevante kona-ba atividade sira iha oseanu no tasi sira tenke hala’o atu nune’e bele rezolve tripla krize planetária sira husi mudansa klimátika, poluisaun no lakon biodiversidade.
“Konvensaun ne’e prevee mós kriasaun Autoridade Internasionál ba Fundu Tasi nian, Komisaun kona-ba Limite sira Plataforma Kontinentál nian no Tribunál Internasionál ba Direitu Tasi nian ne’ebé prezide husi Juis Tomas Heidar ami nia bainaka distintu ohin, ha’u nia rai, ba Timor-Leste, Konvensaun ne’e inklui previzaun sira kona-ba konsiliasaun obrigatória tu’ir Artigu 298 no Aneksu Lima.”
“Situasaun iha ne’ebé nasaun viziñu ida retira husi prosedimentu vinkulativu sira rezolusaun disputa nian tu’ir Konvensaun, hanesan Austrália halo, ita nia viziñu marítimu iha Tasi Timor, halo iha véspera ita nia independénsia nian iha tinan 2002, inklui rekuza atu negosia fronteira marítima permanente sira, hanesan Austrália halo durante dékada ida ho balu.”
“Estadu tasi ibun sira iha situasaun ida ne’e, Konvensaun oferese dalan ba konsiliasaun obrigatória nu’udar rekursu ikus atu fasilita rezolusaun ida. Mekanizmu ne’e dezeña atu garante katak laiha disputa fronteira marítima ne’ebé la rezolve ba interese paz no seguransa internasionál.”
“Ami sorte hetan advogadu direitu tasi na’in rua ne’ebé respeitadu liu, ne’ebé fó konsellu ba ami mak Vaughan Lowe QC, Profesór Direitu Internasionál Públiku iha Universidade Oxford, no Sir Michael Wood, KCMG KC, eis-Asesór Jurídiku-Xefe iha Eskritóriu Negósiu Estranjeiru no Commonwealth Reinu Unidu nian.”
Prezidente Tribunál Internasionál ba Lei Tasi nian (ITLOS), Tomas Heidar, dehan ne’e previlezu importante hodi partisipa iha konferénsia ida ne’e agradese ba governu Timor-Leste liliu ba fronteira marítima tanba seguransa internasionál direitu internasionál Maritima nian.
“Rejolusaun disputa marítima ne’e prosesu importante ba instituisaun permanente kriadu husi konversaun ne’e rasik no estatutu ida ne’e reflete ambisaun Konvensaun nian hodi komplesidade ba direitu tasi nian espesiál na azudikasaun tanba estabelesimentu.
Tribunál nian inkluzivamente geografika no asesu ba kazu entidade sira ba membru estudu iha prosedimentu atu asegura ba rejolusaun ne’ebé diak ba disputa sira.”
Iha tribunál internasionál Independentemente husi sira nian eskalla ba disputa fronteira marítima, iha asuntu ne’e mos durante estabelesimentu durante dékada 3 liu ba iha areas enkuadramentu legal no mos iha estadus regiaun nia laran.

“Kazu rua ne’ebé mak sei pendentes mak iha ajudikasaun poténsial ne’ebé sei hetan xamada atu nune’e akonselementu ba lei maritime, tanba kazu dahuluk iha 2011 ne’ebé Autoridade marítima responde ba komisaun hodi illa ki’ik oan sira kona-ba ita nia mudansa klimátika no mos lei internasionál.”
Ba iha kazu internasionál ne’ebé revula no provizaun isa ne’ebé mak iha julgamentu no opiniaun ne’ebé mak sira fo sai hatete katak juis prodensia fo ona klasifikasaun ne’ebé diak ba konversaun ida ne’e.
“Husi konferénsia ne’e foka ba lezitimu kona-ba fronteira nian ha’u mos sei fo kontribuisaun ba iha area vital rua espesífikamente ba iha kazu rua ne’ebé mak exemplifika ba tematiku ida ne’e, tanba pedidu husi akonselementu kona-ba konsellu illa ki’ik sira submete ona ba Tribunál nian kazu 2024 ne’e mak importante husi Tribunal iha limitasaun fronteira marítima nian.”
Komplikasaun ne’ebé mak relasiona ho forma kontinental mak disputa ba limitasaun fronteira marítima entre parte osean india nian nomos reklmasaun ne’ebé mak permite hodi algansa desizaun ida ne’e nia terminsaun ida neebe mak tribun ICCJ halo ho nia akonselementu iha nia konsekonsia legal no entre illas kiik sira.
“Hau mos hakarak destaka tanba sira halo distinsaun hudi natureza ICCJ nian ne’ebé prontu rekoñese mos ba akonselementu ida ne’e halo tuir organizasaun dudisiariu Nasoens Unidas nian neebé mak iha kompetensia ba relasaun direitu internasionál Maritima nian.”
Jornalista : Chay Risky