Loluwari Média (Díli) –Primeiru Ministru (PM) Interinu Vise-Primeiru Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministériu Dezenvolvimentu Rurál Habitasaun Komunitariu,Mariano Assanami Sabino konsidera prezervasaun memória luta TL importante tebes ba jerasaun foun sira.
VPM Assanami hatete,Governu TL reafirma kompromisiu atu prezerva memória histórika,promove lia-loos justisa tranzasionál no rekonsiliasaun nasionál durante konférensia internasionál ne’ebé organiza husi (UNESCO) no Sentru Nasionál Chega (CNC sigla Portugés).
Tanba konferensia ne’e hanesan oportunidade importante atu TL refleta ba espérensia durante dékada rua liu ba iha prosesu rekonsiliasaun.
“Governu hein katak luta hirak ne’e bele transforma sai valór importante atu forma karakter jerasaun Foun Sira”dehan nia ba jornalista Sira iha hotel palm spring, Marconi Díli, tersa (15/07).
Nia haktuir,konferénsia ne’e realiza iha fatin ida ne’ebé iha valór istóriku boot,fatin ne’e besik antiga komarka balide,ne’ebé Iha tempu okupasaun sai símbolu represaun sistemátika,tortura no sofrimentu TL.
Agora,Liu husi servisu vizionáriu sentru nasionál chega,fatin refere transforma ona sai sentru arkivu nasionál ida atu rai no prezerva,dokumentu testemunha no evidénsia sira kona-ba violasaun direitu umanu.
Governu transformasaun memória la’os deit rekordu kona-ba pasadu,maibé sai fundasaun importante atu harii futuru ida ne’ebé, hakmatek justu no respeita dignidade ema hotu nian.
Tamba ne’e, história no lian husi vítima sira ne’e importante atu jerasaun tuir mai bele aprende husi pasadu no evita repetisaun konflitu.
Nune’e,governu reafirma kompromísiu atu implementa rekomendasaun sira husi relatóriu chega no garante katak memória,lia-loos no dignidade vítima sira sai parte permanente husi dezenvolvimentu nasionál.
Tanba Estratéjia governu nian foka ba pilar prinsipál tolu, primeiru mak reparasaun sentradu ba vítima sira,governu konsidera katak justisa labele limita de’it ba rekonsiliasaun simbóliku.
Maibé tenke fó apoiu konkretu ba vítima sira, inklui ezisténsia sosial, pisikolojika no média sira atu restaura dignidade no bem-estar sobre vivente Sira.
Pilar daruak,mak kontinua buka klarifikasaun kona-ba destinu ema sira lakon durante iha konflitu.
Tanba Prosesu rekonsiliasaun seidauk kompletu tamba família barak seidauk hatene fatin deskansa ikus husi sira nia membru familia Sira.
Tamba ne’e governu sei kontinua buka mekanismu nasionál Ida atu fó klaridade, respeitu no hakmatek ba familia sira ne’ebé hein nafatin resposta.
Pilar datoluk mak dijitalijasaun no preservasaun memorianasionál ne’ebé governu sei kontinua apoiu dijitalijasaun dokumentu, testemuñu arkivu sira ne’ebé halibur ona,atu asegura katak história TL labele lakon,muda ka haluha Iha futuru.
Jornalista Estajiada : Graciela Rei-Leve da Silva / Monna Ivonia Gracia Almeida
