Loluwari Média (Díli) – Emposadu Prokuradór Repúblika na’in hitu ne’ebé simu ona tomada de pose tenke servisu ho responsabilidade tuir lei hodi fó justisa ida ne’ebé justu ba povu Timor-Leste.
Presidente da República (PR), José Ramos-Horta, emposadu na’in 7 ne’ebé simu pose sai nu’udar Prokuradór hodi haforsa justisa sai instituisaun estadu nian ba povu Timor-Leste.
“Tanba ita nia setór justisa ne’e laos politika maibé ne’e ho responsabilidade bo’ot iha Timor-Leste” Dehan Presidente da República (PR), José Ramos Horta ba jornalista sira iha PJR Kolmera Díli, Sesta (10/07).
Horta haktuir, bainhira kaer setór justisa tenke ho grau akadémiku ne’ebé iha esperiénsia atu bele halo avaliasaun hodi lori setór justisa ba oin.
“Ita nia nasaun foin ukun an ne’ebé difisil maibé ita lao neneik sei di’ak, ha’u nia parabéns,,,parabéns ba imi nain 7 ne’ebé ohin simu pose nu’udar Prokuradór”
PR hatete,Tenke servisu ho responsabilidade hodi haree povu tanba emposadu sira asume kargu sosiedade sivíl sei kritika maka’as bainhira servisu balun la loos.

Iha fatin hanesan,Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana mós husu ba empozadu sira bainhira asume responsabilidade ida ba estadu tenke garante Estabilidade atu povu bele fiar setór justisa iha TL.
“Maibé imi laiha konsensia no la halo analiza saida mak ita halo bainhira iha di’ak ita kontinua se at karik ita hadi’a se ita la halo mak povu sei la fiar ita”
PM Xanana haktuir, Setór Justisa mak save ba buat hotu-hotu maibé setór justisa la halo tuir saida mak emposadu sira kompromísiu ne’ebé iha mak povu sei la fiar ona.
“Tanba povu la fiar ona ita, ita atu harii sidadania ida iha ita nia rain mós, jovens sira mós la fiar ona ita, tanba justisa halo tuir saida mak imi nia hakarak la halo tuir lei dala-ruma temi de’it Lei,,,lei,,,artigu,,,artigu maibé nu fim Justiça la tuir lei fali ne’e ladi’ak.”
Tanba ne’e,PM fó parabens ba empozadu nain 7 atu servisu ho responsabilidade no hadia di’ak liu tan ba setór justisa no Estadu ida ne’e.
“Buat ne’ebé sei di’ak liu mak ita nia povu,se ita halo buat ruma la los ita nia povu sempre hakilar dehan ‘ami povu kiak ne’e kuitadu’ no sira sempre dehan buat naran justisa ne’e laiha liu se mak iha osan no poder ne’e justisa rona maibé maibé kuitadu ‘ami povu ema la konsidera’ tanba ne’e mak saida mak ita nia povu la menta ne’e sai buat ladiak ida ba ita.”
Ne’e dunik,Primeiru-Ministru informa, emposadu sira ne’ebé halo juramentu labele sai hanesan juramentu sokolaran maibé husu atu servisu ho responsabilidade no honestidade respeita ba lei respeitu ba ema nia dignidade.
“mak ita nia justisa sei lao ho di’ak tanba ohin imi pose sai Prokuradór atu servisu ho onestidade ba Estadu ida ne’e tuir duni martires sira nia mehi tanba sira mate la husu buat ida maibé sira nia dedikasaun Timor-Leste tenke hetan ukun rasik an”
Tanba Timor-Leste hetan nia independensia agora Timoroan matenek barak mak mosu maibé tenke hakruk no respeita ba martires sira nia luta tanba harii nasaun ida ne’e la fó iha bandeza mak fó maibé selu ho ran ho ruin tanba ne’e servisu ho profisionál no responsabilidade
Enkuantu Prokuradór Jerál Repúblika (PGR), Nelson de Carvalho agradese ba Sentru Formasaun Jurídika ne’ebé sira-nia profisionalizmu no padraun aas.
Tanba ne’e mak tomada de posse ida-ne’e reprezenta buat barak liután nia signifika prezensa hasoru audénsia, dixiplina nian, no esperansa hasoru inserteza.
“Ami nunka rende, maibé hahú ohin ba oin, ami nia responsabilidade boot liu la’ós ona atu prova de’it katak ami iha kapasidade atu to’o iha pontu ida-ne’e ka hatudu ami nia konfiansa”
“maibé, ida-ne’e rekoñese katak ita iha responsabilidade ba povu ne’ebé hatene ita di’ak liu no ba Repúblika”dehan nia.
Prátika profisaun ne’e signifika halo kompromisu ba Konstituisaun, ba kualidade demokrátika, ba defeza interese públiku, ba sidadaun sira-nia direitu fundamentál, no ba kauza justisa nian.
“Servisu ministériu públiku no sistema justisa Timor nian hasoru dezafiu kompleksu,ida-ne’e reprezenta kontribuisaun pozitivu ba resposta hasoru krime transnasionál organizadu partikularmente iha Komunidade País Lian Portugés nia laran”dehan nia.
Atu rezolve ida-ne’e presiza empatia no determinasaun sai nafatin dezafiu konstante ba Ministériu Públiku, hamutuk ho prosesu ne’ebé la’o hela atu estabelese Ministériu Públiku iha Tribunál Rekursu, regulamentu ne’ebé aprova ona, no prosesu konkursu públiku ba kategoria profisionál ne’ebé relevante.
Reprezenta emposadu Flaviana Cristovão prontu simu responsabilidade hodi defende legalidade no serví Estadu no povu simu knaar ho sentidu responsabilidade ne’ebé kle’an.
“Serimónia ida-ne’e marka signifikativu ida ne’ebé sei grava nafatin iha ami nia memória sira,ami halo kompromisu solene ida-ne’e atu tane aas Konstituisaun Repúblika no respeita lei rai nian”dehan nia.
Husi momentu ida-ne’e, tranzita husi sira nia knaar anteriór sira hodi sai Prokuradór Federál sira, ne’ebé iha knaar atu defende legalidade no proteje Estadu no povu.
“Ami simu nomeasaun nu’udar Prokuradór Federál ha’u foti liafuan iha serimónia eventu ida ne’ebé sei hela nafatin iha ami nia memória sira nu’udar momentu ida ne’ebé define liu ami nia kareira”
Esperiénsia ida-ne’e sai hanesan komplementu esensiál ida ba sira nia dezenvolvimentu profisionál no pesoál hamutuk ho sira nia kolega sira,hasoru ona dezafiu no difikuldade.
Dúvida sira, maibé realizasaun sira iha tinan haat ikus ne’e amizade no espíritu kamaradajen nian ne’ebé mak forma ona sei sai hanesan legadu boot liu sira hosi viajen ida-ne’e.
“Ami komprende katak dalan ida-ne’e ezije rigor ne’ebé la nakdoko, dixiplina, no responsabilidade kompromisu ida ne’ebé halo atu defende sosiedade nia interese sira no tane aas lei”dehan nia.
Jornalista : Cesar Pires
Editór : Herminio Cardoso
