Loluwari Média (Díli) – Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL) mai fila-fali hodi ezije pontus importante neen atu firme luta dala-ida tan halo asaun pasífiku hasoru Parlamentu Nasionál iha tempu badak nia laran.
Pontus neen ne’ebé EUTL ezije mak hapara projetu lei kriminalizasaun difamasaun, altera lei liberdade reuniaun no manifestasaun, revoga lei finansiamentu partidu polítiku, taxa administrativa transporte, hatun presu kombustível no aumenta alokasaun OJE ba setór estratéjiku sira.
Tanba ne’e bainhira asuntu neen ne’e mak PN la halo mak movimentu EUTL sei organiza fali masa hodi hasoru PN.
“Ha’u husu ba povu Timor-Leste Katak, la kleur tan, ita sei hamutuk atu tun ba kampu atu luta kontra desizaun injustisa ne’ebe produs husi governu no Parlamentu nasionál”dehan Portavos EUTL, Natalício Nunes ba jornalista sira, liu husi konferénsia imprensa, iha kampus sentrál UNTL, kinta (09/07).
Iha biban hanesan, Portavos II Jose da Costa, konsidera ezijensia sira ne’e nu’udar problema estrutural ne’ebé povu enfrenta maibé servidór governu no PN la tau importansia.
“Ba lei kriminaliza difamasaun sei hamate kritika, liu-liu sei afeita ba kolega jornalista sira ne’ebé halo kobertura no hakerek notisia,” Katak nia.
Tuir nia, bainhira lei ne’e tama iha kodigu penal, sei hamate diskusaun no debate sira.
“Entaun ohin ita hakat ho komferénsia imprensa, nune’e tempu badak ita sei organiza masa hodi tun ba halo demostrasaun,”
EUTL deskorda tanba asuntu neen liu-liu lei kriminaliza difamasaun ne’e ho intensaun atu asegura de’it lider politika sira no bele hafraku sistema demokrasia.
“Se lori ba kodigu penál mak nia efeitu bele implika ba liberdade espresaun sidadaun sira nian, liu-liu ba ita nia povu atu labele espresa livremente bainhira kontra desizaun politiku sira nian. Entaun ba ita la iha nesesidade atu kriminaliza difamasaun.”
Laos de’it hapara lei kriminaliza difamasaun, maibé PN tenke halo alterasaun ba lei numeru 1/2006 kona-ba linerdade reuniaun no manifestasaun.
Tanba tinan kotuk EUTL iha ona akordu ho PN atu altera lei ne’e, maibé to’o oras ne’e seidauk iha informasaun ruma husi PN atu altera lei ne’e rasik.
Nune’e, estudante ne’e husu PN atu kumpri akordu atu bele konkretiza akordu ne’ebé kesi ona ho EUTL.
Kona-ba revogasaun lei númeru 6/2008 finansiamentu ba partidu politiku, Finansiamentu ne’ebé aloka ba partidu politiku sira ne’e kada votu husi sidadaun sira ne’ebé vota iha kada eleisaun.
Tanba osan husi kada votus $4 dolar ne’e laos ba povu maibé fó fali ba partidu ne’ebé povu ezerse nu’udar sidadaun hodi partisipa vota iha kada eleisaun no presiza tenke halakon lei ne’e rasik.
“Hanesan ita hotu hantene setór produtivu importante tebes ba ita nia estudu, maibé governu no Parlamentu seidauk tau importansia atu dezenvolve setór produtivu sira atu hasae diversifikasaun ekonómika,”
Nune’e mós EUTL husu governu haree fali lei nu 17/2026 kona-ba estabelesimentu taxa ba veíkulu, liu-liu Ministériu Transporte Komunikasaun atu hatun taxa ne’ebé hatuur iha dekretu lei nu 17/2026.
“Se ita haree ba rejime anteriór ladun fó todan ba povu, maibé ita haree ba dekretu ne’ebé agora mosu fó todan ba povu, ida ne’e EUTL ami la aseita, tanba prejudika ba povu ne’ebé kada loron atu hetan de’it $1 dollar mós susar, oinsa bele selu taxa ne’ebé boot”dehan nia.
Laos de’it hatun taxa ba veíkulu, Estudante sira mós husu MPRM no ANP atu redus ona presu kombustível ne’ebé dadaun sei as, mesmu konflitu iha mediu oriente para ona.
“Maibé iha timor ita nia mina folin sei sae, tanba iha espekulasaun husi empreza sira ne’ebé fornese mina, tan ne’e EUTL husu atu hatun ona folin mina nune’e povu labele sai vitima”dehan nia.
Jornalista : Ersia Freitas
Editór : Herminio Cardoso