Loluwari Media (Dili) – Ministru Koordenador Asunto Ekonomia (MKAE) servisu hamutuk ho Sekretariadu OMK no kooperasaun ho Internasional Trade Center ITC realiza workshop durante loron haat atu aprofunda kompresaun kona-ba GPA 2012 depois Timor-Leste nia adezaun ba OMK ne’ebé ofisialmente iha loron 30 agostu 2024
Ministru Koordenador Asuntu Ekonomia (MKAE), Jorge Rui de Carvalho Martins, hatete, Timor-Leste nia adezaun ba Organizasaun Mundiál komérsiu (OMK) nune’e submete ba komité Agreement on Goverment procurament (GPA) ho komprimisiu ne’ebé formal hodi hatama aplikasaun sai membru GPA.
“Hanoin atividade ida ohin ne’e depois iha tinan kotuk ba Timor-Leste, adezaun ba iha plena OMK no kontinua submete ba komite GPA liuhusi komprimisiu formal hodi hatama aplikasaun ba membru GPA nian husi ne’ebá iha konkordansia plurilateral ida ho membru plena seluk ne’ebé tama iha konkordansia ida ohin temi ona ne’e no mos ho plena ida GPA liga liu ba sistema provizonamentu mundiál nian.” dehan Ministru Koordenador Asuntu Ekonomia (MKAE), Jorge Rui de Cravallho Martins, iha Centro Convenões de Dili (CCD) eis merkadu lama, segunda (02/06).

Timor-Leste iha direitu inklusivu, GPA no nu’udar nasaun membru ida ne’ebé konsidera list develop country, tanba iha asuntu ida mak atu kria alinamentu bazeia ba nesesidade uma laran.
“Ita iha direitu inklusivus GPA nu’udar nasaun membru ne’ebé konsidera hanesan list develope country, entaun ita iha asuntu ida mak oinsa ita bele kria aliñamentu sira ne’ebé bazeia ba ita nia nesesidade uma laran, nesesidade haree ba iha uma laran ne’e maka ita labele uza fali”.
Ezekutivu ne’e salient, iha konvensaun barak obriga Timor-Leste, hodi sai parte ida husi prosuduramentu ba asesu fundus sira ne’ebé iha ligasaun ho aproxionamentu ba sasán sira ne’ebé liuhusi ministeriu finansas nia website rasik no iha ministeriu lubuk ida ne’ebé iha ona website rasik nune’e bele fasilita povu Timor-Leste liu programa sira ne’e.
“Ita hatene katak iha konvensaun barak obriga ita timor atu sai parte husi sira nia prosuduramentu ba asesu sira nia fundus, fundus sira ne’e iha ligasaun ho aprovizionamentu ba sasan no mos ba iha servisu sira tan ne’e ita nia governu liuhusi ministeriu finansas (MF), iha nia website rasik no mos iha governu lubuk mak agora daudaun iha ona sira nia website atu bele fasilita povu Timor”.

Programa IX governu konstitusionál liuhusi Ministerial ne’ebé servisu hamutuk hodi hadia sistema sira ne’e tanba tinan kotuk Timor-Leste, sai ona membru Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), alende ne’e mós sai ona membru Akordu Governu Aproxionamentu (GPA).
“Governu dasia liuhusi liña ministeriais sira ne’e servisu hamutuk no tenta meius hotu hodi bele hadia nafatin sistema sira ne’e no iha tinan kotuk Timor-Leste. sai ona membru OMK no mos agora iha hela pasu atu sai mos hanesan membru akordu Governu aprovizionamenru GPA nian. Entaun hein de’it atu sai membru ona, objetivu prinsipal ba iha atividade ida ohin ne’e maka atu fo koñese ba ita nia sistema prokurasaun iha Timor ba mundu no mos atu eleva kapasidade ita nia liña ministeriais sira, haree ba asuntu sira ne’ebé ohin sira atu diskute no mos haree ba iha lalaok ne’ebé diak iha aprovizionamentu atu hametin no haforsa liu tan sistema sira ne’ebé ita iha nune’e ita bele hala’o servisu sira tu’ir sistema sira ne’ebé iha ona”.
Nia dehan pos-adezaun ne’e antes Timor-Leste sai membru ba OMK Timor iha ona enquadramentu legal hamutuk rua nulu resin ida (21) inklui husi finansias nian agora daudaun iha hela parlamentu nasional atu ratifika no liliu haree ba iha lei konaba insolvensia seluk tan mak lei kona-ba kompetisaun merkadu ne’ebé lei rua sei lidera prosesu pos-adezaun nian. Espera tinan ida ne’e parlamentu bele ratifika hodi hetan aprovasaun ba lei ne’e nune’e bele sai instrumentu legal ida ba Timor hodi bele kompete mos iha merkadu.

“Preparasaun sira ne’e la’o hotu ona, desde inisiu kedas agora ita prepara de’it maka ministeriu ho ofisiais sira atu bele servisu makaas atu nune’e ita bele kumpri sistema hirak ne’ebé iha ona. MKAE tenta nafatin atu bele kumpri fulan ida ne’e nian laran haree ba enquadramentu sira ne’e iha laran hotu ona”.
MCAE durante ne’e servisu makaas haree ba iha politika sira hotu ne’ebé ligadu atu halo kresimentu brutu ba iha ema sira liliu kriasaun kampu traballu no mos kriasaun opurtunidade ba ema atu hetan rendimentu uitoan atu bele sustenta nia moris lorloron.
Observasaun loluwari.tl iha terrenu workshop nasional kona-ba akordu aprovizionamentu governu servisu hamutuk entre Gabinete Ministru Koordenador Asuntu Ekonomiku (MCAE), Sekretariadu (OMK) no mos Kooperasaun ho Internasional Trade Center (ITC), Uniaun Europeia (UE) no Enhanced Integrated Framework (EIF), partisipante sira husi liña Ministeriais governu IX no universidade.
Jornalista : Anis
