Prezidente Republika Jose Ramos -Horta klaran Pno parte Lina loos rezidente Komisáun Funsaun Pulika (KFP),  Agostinho Letencio de Deus, foto (Ivonia dos Santos)

Loluwari Média (Dili) – Prezidente. Komisaun Funsaun Públiku (KFP)  Agostinho Letencio de Deus, aprezenta servisu Funsionariu Ba Prezidente da Repúblika Jose Ramos Horta hafoin vizita iha instituisaun Komisaun funsaun Publiku

“Agradese tebes ba Prezidente Repúblika nia mensajen. La’ós de’it ba KFP, maibé ba funsionáriu públiku tomak. Mensajen importante ohin mak ita-nia servisu tenke banati tuir valór, prinsípiu, étika no disiplina,” dehan Prezidente KFP.  Ba Jornalista sira iha Kaikoli Dili Tersa  (5/05)

Presidente da republika vizita Edifisiu central komisaun funsaun publika iha kaikoli Dili

Presidente komisaun Funsaun  publika (KFP) Agostinho letencio de Deus , aprezenta ba iha Presidente da Repúblika Jose Ramos Horta.

“Iha diagnóstiku ami define komponente 18 sai programa prinsipál ba reforma durante mandatu,” dehan Agostinho.

Hodi akompaña reforma ne’e, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hasai Despaxu N.º 2025 hodi forma ekipa konjunta: ekipa husi KFP lidera husi Komisáriu José, no ekipa husi Ministériu Finansas lidera husi Komisáriu Joanico husi Alfándega.

“Ekipa ne’e kontinua eziste no halo diskusaun beibeik entre KFP ho Ministériu Finansas hodi buka solusaun ba problema sira,” nia hatutan.

Promosaun “Puran Dignidade” ba Grau G Hahú 2024

Agostinho haktuir, PR Horta rona ona protesta husi funsionáriu ki’ik, liu-liu grau G hanesan seguransa sivil, ne’ebé “nunka hetan promosaun”.

“Entaun 2024 ita deside: sé mak servisu kleur ona, liu tinan 8, bele tuir prosesu promosaun,” nia esplika. “To’o ohin loron, iha grau G, maioria sa’e ona ba grau F ba leten.”

Nia rekoñese antes ne’e iha kuaze funsionáriu 6.000 ne’ebé tinan barak nunka hetan promosaun. “Ita hahú halo promosaun puran dignidade iha 2024.”

Reforma Obrigatóriu Tinan 65: 1.498 Reforma Ona iha 2025

Antes ne’e, funsionáriu reforma depende ba pedidu voluntáriu depois tinan 60. “Situasaun ne’e la kria efetividade no la konsege rekruta jerasaun foun,” Agostinho dehan.

Ho Dekretu-Lei N.º 9/2025, funsionáriu públiku depois tinan 65 obrigatoriamente tenke reforma. “Iha 2025 ne’e kuaze 1.498 mak reforma ona bazeia ba prosesu ida ne’e.”

Saláriu Termu Sertu Tun Husi $8.000 ba $5.000. Antes saláriu termu sertu aas liu $8.000 ba nasionál internasionál bele $15.000 to’o $20.000,” nia esplika.

Iha 2025, hamutuk ho Ministériu Finansas, KFP redifine tabela: “Saláriu aas liu mak $5.000 de’it.” Nia hatutan, bazeia ba PR nia tabela salariál. Agora ministériu hotu-hotu revee kontratu. “Funsionáriu termu sertu liu 20.000 prosesu hotu ona iha fulan ne’e.”

“Ami koko iha tinan 2025 foin remata iha semana rua liu ba ami bolu pilotajen iha funsionariu kuaze cen pessoas mai husi ministeriu justisa formasaun ida ne’e ami servisu hamutuk ho ministeriu defeza  hamutuk ho FDTL sira ami kria kurikulun foun kria mos oinsa mak atu bele lori sira ba maneira disciplina hader ho oras  jere Oras oinsa maka sira bele servisu ekipa lidera sira nia an moos husi fotografia sira ne’e  hatudu katak funsionariu publiku sira ne’ebé mak foin daudauk ba pilotajen  hader iha kuatru meia  tuir jinastiku too sinku meia sira ba refetoria mos tenke forma han mos tenke kuidadu antes tama ba aula mos tenke iha formatura. Pilotajen foti semana rua sira kuaze konklui ho diak semana ida ikus ita bolu semana de kampu  ne’e sira iha metinaro too kalan dia sira toba iha mantelelau  fatin ne’ebe mak ita nia prezidente nicolau Lobatu momentu eziste iha ne’eba . Fotografia sira ne’e hatudu formador sira mai husi FFDTL mai husi KFP  semana ne’e nia laran sia toba oituan iha ai laran ikus mai ami termina no halo enseramentu iha semana rua liu ba “ Nia dehan.

KFP propoin ba Konsellu Ministru atu redifine ba “karreira ida de’it”, tuir referénsia CPLP no ASEAN. “Ema hotu-hotu tenke mai husi baze mak sa’e. Labele derepente tama ba leten,” nia dehan.

Nia mós propoin remunerasaun. “Aleinde saláriu báziku, tenke iha remunerasaun bazeia ba servisu. Médiku ne’ebé badinas tenke diferente ho médiku ne’ebé la tama.”

KFP husu PR nia ajuda atu lori Estatutu Funsaun Públika 2004 ba Parlamentu hodi halo revizaun. “Dezde 2008 laiha mudansa saláriu,” nia subliña.

“Ba oin ami hanoin katak prosesu rekrutamentu ne’e hahu ho prosesu ne’ebé desentralisa Fila fali. Nai Presidente tinan kotuk mos marka prezensa rekrutamentu ba professor sira nian ami hanoin katak ba oin ne’e tenke iha rekrutamentu no desentraliza fila fali liu husi teste elektronik depois teste eletronik sira hotu tenke ba tuir formasaun karakter hahu ona iha semana tolu koko ona semana tolu maibe ba oin ami hanoin atu aumenta tan formasaun karater ne’e importante teb-tebes atu define uluk disciplina moral etika funsionariu sira antes ba halao servisu hotu sira tenke ba  INAP atu bele hatene sira nia direitu dever sira ita bolu formasaun ikus tenke halo formasaun baziku ruma, ezemplu atu ba iha Ministeriu justisa iha guarda prijionais karik sira ba hatene lai lalaok sira iha guarda prizionais saida entaun ho modalidade ne’e mak ami atu hato’o ba governo, segundu ami hato’o deit oinsa mak kareira ba oin buat hotu tenke mai ho baze ida. Nia hateten.

Iha biban ne’e, PR Horta hateten  aprezentasaun KFP nian. “Aprezentasaun di’ak no klaru. Hatudu sira-nia mandatu no servisu ho kualidade iha sistema modernu hodi garante imparsialidade no integridade bainhira halo ezame ba funsionáriu foun,” dehan Horta.

Nia hatutan, adezaun Timor-Leste ba ASEAN ezije “moderniza no profesionaliza di’ak liután funsaun públiku.

Maske rekoñese iha melloramentu durante tinan sia, PR Horta konsidera númeru funsionáriu públiku atuál aas demais.

“Tinan sia nia laran haree melhoramentu no progresu, maibé númeru funsionáriu sei aas demais. Ne’e insustentavel ba ita-nia populasaun, Produtu Internu Brutu, no Orsamentu Jerál Estadu,” nia afirma.

Nia husu atu reforma halo ho kuidadu. “Labele derepente halo desizaun ida hamonu númeru tun 20 mil ou 30 mil. Sira mós buka servisu iha funsaun públika la’ós de’it tanba artederizasaun, maibé tanba presiza duni. Sira iha família, oan, no nesesidade.”

PR Horta dehan nia “laiha kálkulu” kona-ba númeru ideál, maibé konsidera 70 mil “impossivel”. “Karik 50% sei nafatin, tanba agora sistema modernu. Maibé tenke buka alternativa.”

Horta fó ezemplu Timor-oan barak ne’ebé servisu iha Austrália, Korea Súl no Inglaterra. “Ne’e mak alternativa. La’ós de’it ba ema nia rain sai eskravu. Balun estuda, balun servisu maka’as, haruka osan ba família. Sira hatama osan lubuk ida iha rai-laran.”

Nia otimista katak ho tempu, ema sira ne’e fila mai ho matenek hodi rezolve problema kualidade funsaun públika. “Neste momentu, ha’u nia estudu no avaliasaun hatudu ita-nia funsaun públika sei fraku tebes-tebes iha termu kualifikasaun no produtividade.”

Funsinariu Komisáun Funsaun Pulika, foto (Ivonia dos Santos)

PR Horta mós kritika saláriu as ba kargu nomeasaun polítika. “Ema barak ho mestradu, doutoradu, ko’alia lian oioin, maibé manán to’o $5,000 tanba nomeasaun polítika. La’ós funsionáriu. Tinan foun mai, Prezidente foun mai, karik sira tenke buka servisu fatin seluk.”Nia la konkorda saláriu nomeasaun polítika aas liu Prezidente Repúblika, Primeiru-Ministru ka Prezidente Parlamentu. “Ha’u la konkorda ho ida ne’e.”

Relasiona ho institutu públiku, Horta dehan Timor-Leste iha institutu barak liu. “Institutu públiku tenke hamate duni, iha rai ki’ik hanesan Timor, laiha justifikasaun ida ka rua bele, hanesan ba medikamentus, tanba delikadu tebes. Maibé balun ba ai-han, tanba Ministériu Agrikultura halo saida? Ministériu Solidariedade halo saida? “Ha’u la admira loron ruma bolu institutu autónomu ida ‘Ayam Potong’. Inventa tun-sa’e arbiru ne’e mak Parlamentu tenke haree.”

PR Horta mós preokupa ho disiplina, Nia konta bainhira simu pose iha 2022, nia bolu elementu partidu CNRT lubuk ida ba Prezidénsia. “Ha’u hatene eleisaun 2023 sira tenke ba Governu, ha’u aproveita tempu atu sira estuda kona-ba edukasaun, ekonomia.

Nia rekoñese balu iha kualifikasaun no servisu ho dedikasaun maibé barak ita hare’e fuma sigaru iha li’ur, hemu kafé, tuku 5 de’it sai ona tama tuku 8 ho balu tuku 9 mak tama almosu bele oras rua.

Ba Horta, solusaun ba funsaun públika maka haburas setór privadu. Nia fó ezemplu investimentu Japaun nian iha Laleia. “Kompañia bo’ot Japaun loke estaleiru navál iha Laleia hatama hamutuk kuaze 4,000 traballadór, sira rekruta ona enjiñeiru Timor-oan lubuk ida fó formasaun extra iha Xina no Japaun.

Nia mós temi otél foun iha Lecidere ho 20 ital andares ne’ebé sei absorve atus ba atus traballadór.

“Bainhira ekonomia la’o ba oin setór privadu oferese di’ak liu, ema sei halai sai husi funsaun públiku. Funsaun públiku la manán di’ak estadu araska buka ema tanba setór privadu oferese di’ak liu, kuandu ita to’o momentu ne’e ita sei hare’e entaun tenke hadi’a funsaun públiku,” nia remata.

Jornalista Estaziada : Ivonia dos Santos

Editor : Herminio Cardoso

By Ilima'a

Profile Loluwari Media online Loluwari media Online nudar instituisaun midia ida, ne’ebé hala’o nia atividade konaba partilla informasaun ba publiku, iha kapital Dili. Iha suku vila verde postu administrativu Vera Cruz. Loluwari.com foku partilla informasaun atual sira ne’ebé akontese kada loron iha rai laran, liliu preokupasaun publiku nian iha area remotas to’o iha nivel nasional. Loluwari media online hahu nia atividade hodi pasa informasaun iha situasaun estadu emerjensia daruak metade fulan maiu tinan 2020. Maske nune’e loluwari Media online foin mak hetan lisensa husi servisu rejistu verifikasaun emprezarial Institutu publiku SERVE, IP husi kompania LOLUWARI IRA, LDA iha loron 30 fulan junu tinan 2020, ho nia lisensa operasional 1322586. Bazeia ba lei komunikasaun social artigu 40 no 41 konaba liberdade imprensa no liberdade espresaun sidadaun hotu iha direitu atu expresa sira hanoin tuir dever no obrigasaun ne’ebé la viola ema seluk nia liberdade. Inisiativa hari’i Loluwari Media Online, tanba ejensensia konsellu imprensa nian konaba publikasaun informasaun ne’ebé fo sai ba publiku tenke tama kategoria konsellu imprensa nian, no instituisaun media sira atu publika informasaun tuir lei komunikasaun social no komunga kodegu etika jornalistika ne’e sai ukunfuan ba jornalista sira hala’o kna’ar. Instituisaun media sira nia papel partilla informasaun ba publiku liuhusi publikasaun lorloron ho meius komunikasaun social sira kompostu husi media elektronika, media imprime no media online. Ne’ebé publikasaun informasaun sira laiha intervensaun husi media nain sira ho intensaun politika no ekonomia. Loluwari Media Online nudar instituisaun media privadu ne’ebé eziste atu publika informasaun tuir padraun Konsellu Imprensa no mos asosiaun jornalsita sira hanesan Timor Leste Press Union TLPU, Asosiaun Jornalista Timor Leste ne’ebé sai matadalan ba kna’ar media sira. Loluwari media online nudar instituisaun media ho orientasaun lukrutivu hanesan media privadu ne’ebé loke kampu servisu ba an rasik iha era agora hodi redus desempregu iha rai laran. Rendementu ne’ebé loluwari hetan sei mai husi iklan husi parseiru sira hanesan governu, seitor privadu sira seluk opiniaun no meius seluk. Atu fasilita salariu ba nia membru sira ne’ebé mak emprega aan iha Loluwari Media Online. Buat seluk ne’ebé la mesiona sei kesi iha regulamentu internu kompania nian ho rigorozu. Vizaun no Misaun Vizaun • Nudar referensia ne’ebé inspira leitor sira liliu publiku nia prepetiva konaba informasaun ne’ebé adekuadu iha era global ba liberdade publiku nia atu konsumu informasaun. Misaun • Informasaun ne’ebé ho tipu edukativu nudar kontrolu sosial ba publiku. • Partilla informasaun iha teritoriu tomak kobre informasaun atual akontesementu atual iha area edukasaun saude ekonomia, agrikultura no seitor produtivus sira. • Hamri’ik ho Forma rasik atu pasa informasaun iha politika redasaun no editorial ne’ebé tuir matadalan kodegu etika jornalistiku. • Produz nutisia ne’ebé independent no livre husi presaun politika no ekonomia maibe firme publika informasaun ho balansu no diferenti. • Produtu informasaun ne’ebé kualidade Strutura redasaun Xefe Redasaun : Cesar Pires Kordendor Kobertura : Alberto Pires Sekretaria Redasaun : Fernando da Costa Redaksi: Herminio Cardoso, Fernando da Costa, Alberto Pires, Sergio da Cruz, Elio da Costa, Estevão Nunu, Diretór Kompania Loluwari Ira, LDA : Herminio Cardoso Manajer Iklan/Marketing: Hernania Febriani Soares Cardoso Finansa : Otilia Caldas IT/Web: Benigno Aquino Campos, Salis Cardoso Office : Lemorai, Vila Verde, Vera Cruz, Dili, Timor Leste. phone: 74327856 (WA/SMS) fanpage facebook : loluwari media online email : cesarpires046@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!