Loluwari Média (Dili) – Banku Mundial (BM) no Ministeriu Saéde (MS) halo diskusaun kona-ba finasiamentu saúde no saúde universal iha Timor-Leste, ne’ebé realiza durante loron rua atu halo investimentu ne’ebé di’ak.
Diretor Banku Mundiál Timor-Leste, David Freadman, hatete, kondisaun atual ba saúde nian no relatoriu sira ne’e prepara hamutuk ho Ministeriu Saúde (MS) no Ministeriu Finansas (MF) nia objetivu hodi fo base ida nune’e halo diskusaun konjuntu ba oin bele hadia sistema tomak no hadia investimentu no hadia despeza iha futuru.

“Kona-ba efisiensia ba Ministeriu saude no mós kondisaun atual ba fasilidade, relatoriu sira ne’e prepara hamutuk ho ministeriu saúde, ministeriu finansas nia objetivu atu fo base ida ba diskusaun konjuntu ba oin atu ita bele hadia sistema tomak oinsá prioritiza investimentu no atu hadia efisiensia despeza sira iha future”. Dehan, Diretór Banku mundial, David Freadman, iha salaun ministeriu finansas, Tersa (15/07).
Nia subliña, atu hadia sistema presiza komponente hotu, tanba aloka osan gasta la ho efisiensia no rejultadu mosu fraku, tanba prepara rekursu maibé laiha fasilidade hodi empede ema nia servisu.
“Ha’u rasik ha’u bele dehan katak atu hadia sistema, ita presiza komponente hotu atu, ha’u dehan ezemplu ita aloka osan maibé gasta la ho efisiensia. Tanba rejultadu mak fraku ita prepara ita nia rekursu umanu maibé fasilidade mak laiha entaun ida ne’e mak impede ema nia servisu, entaun atu hadia sistema tomak ita presiza haree ba pilar ida-idak”.

Alende ne’e saúde universal iha tinan 2021 atinji ona pursentu 52 (52%), kompara ho tinan 2000 seidauk to’o pursentu 30 (30%), durante depois ukun an atinji ona progresu maibé seidauk to’o iha nivel ida ne’ebé asesu ba universal. Maibé atu atinji ba asesu universal loloos atinji ba pursentu 80 (80%) ba leten.
Vise Ministru Operasionálizasaun Ospitál, Flávio Brandão, hatete, atividade ne’ebé importante ba setor saúde hodi analiza klean ba estudu balu ne’ebé hamutuk ho banku mundial no governu atu halo investimentu ba saúde.
“Ohin ne’e atividade ida ne’ebé maka importante tebes ba ita nia rai liliu iha setór saúde importante tebes, atu halo analiza ida klean. Estudu balu ne’ebé mak ita la’o hamutuk ho banku mundial komesa la’o ona maibé oinsá mak agora parte governu, ministeriu saúde, ministeriu finansas atu haree didiak mak investimentu iha saúde ne’e maka (health finansial) investimentu iha saúde ne’e tenke aposta ba oinsá maka uzu orsamentu ida ne’ebé maka efetivu e efisiente”. nia esplika.
Alende ne’e halo mós analiza ba dinamika politika internasionál nian ne’ebé involve ba saúde efetivu, nune’e bele priense ba efisiente, ne’ebé iha loron rua nia laran fahe informasaun no halo diskusaun hodi aposta ba investimentu saéde ba iha orsamentu jerál do estadu ne’ebé jere di’ak ho kualidade hodi responde ba nesesidade maibé importante tenke ho dadus hodi halo investimentu.
Enkuantu bele halo ekilibriu ida ba Orsamentu Gerál do Estadu (OGE) no mós parseiru dezenvolvimentu sira, tanba iha tempu naruk parseiru investe ba dezenvolvimentu ba iha area saúde pursentu 30 (30%) bele mós ba (40%) depende fator internal.
Jornalista : Anis
