Loluwari Média (Dili) – Deputadu Filipina, Arnolf Tevez Juinor, agradese ba sistema judisiariu Timor-Leste, alende nia la satisfas ba Ministru justisa Filipina kona-ba sistema Judisiriu Timor-Leste la funsiona.
“Ha’u agradese justisa sistema Judisiriu Timor-Leste nian di’ak loos, ida tan ha’u moe ministru justisa Filipina hatete aat kona-ba sistema Judisiriu Timor, sira hatete sala” dehan Deputadu Arnolf Tevez Juinor, ba jornalista sira iha nia rezidensia, Metiaut, Dili, Sabadu (22/03).
Advogadu José Ximenes, haktu’ir nia kliente Deputadu Filipina Arnolf Tevez Jr, sente ona husi sistema Judisiriu TL nia funsionamentu, nune’e desizaun ne’e infundamentadu hodi hatuur iha pontu rua ne’ebé importante, suspende pena de morte.

“Ami nia kliente señór Deputadu Arnolf Tevez junior ne’ebé foin hatete ona, nia agradese ba povu timor nia kontente ho sistema justisa timor ninia funsionamentu ne’e primeiru, segundu ha’u agradese ba ita bo’ot sira ne’ebé durante ne’e akompaña prosesu ida ne’e to’o ohin loron, terseiru ha’u hakarak hatete katak bainhira ita bo’ot sira hein desizaun ida ne’e ha’u bele dehan desizaun ida ne’e infundamentadu hatuur iha asenta iha pontua rua importante, pontu ida sira konfirma katak se señór iha Filipina pena de morte, apenas suspende ne’e konfirma faktus aprovadus i fundamentasaun iha ne’eba. E que iha Timor laiha pena de morte.” nia haktu’ir
Nia akresenta, desizaun ne’e la’ós meramentu no fundamenta bazeia ba artigu 35 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste númeru 3, purtantu fundamenta mós juruspondensia tanba desizaun anterior la fundamenta ho ida ne’e.
“Desizaun ida ne’e la’ós meramentu fundamenta bazeia ba artigu 35 husi Konstitusaun da Repúblika númeru 3, maibé mós fundamenta ho juruspodensia que e desizaun anterior la fundamenta ida ne’e iha edisaun ida ne’e bem fundamentu nia hatete iha tribunal Europeia ba direitus umanus nia asenta buat rua importante buat ida mak kona-ba kualker pena. Buat ida kona-ba labele improibisaun ba libertasaun, buat seluk mak labele iha benefisia ba iha revizaun ba pena.”
Advogadu ne’e informa, iha governu Filipina eziste natureza ne’ebé imputa ba Deputadu Arnolf Tevez Jr krime terorizmu, no haree ba tribunal judisiaru Europa ne’ebé ko’alia kona-ba direitus umanus laiha benefisiu ba ida ne’e.

“Iha Filipina eziste ba krime ho natureza ne’ebé imputa ba señór Teves ne’e krime terorizmu, ne’ebé haree husi perspetiva tribunal Europeia nia ba direitus umanus nia la hetan vitima la hetan benefisiu ba ida ne’e ba Payrol ga ba liberdade polísia laran laiha ninia pena mós la iha limitasaun. husi pontu de vista iha respondensia proibidu.
Iha pontu de vista Konstitusaun RDTL artigu 35 númeru 3 mós proibidu, segundu pontu asenta mak iha bele iha tratamentu kruiel direitus umanus ba ami nia kliente bainhira extradita fundamentu rua, ne’e mak sai baze ba supremu tribunal de justisa iha matéria ida ne’e hodi rekuza ka reseita extradita ami nia kliente fila ba Filipina.”
Jornalista : Anis
