Loluwari Média (Díli) – Sekretáriu Jeràl g7+, Helder da Costa, hatete, Atu hakotu konflitu membru g7+ sira atu fahe lisaun inspiradora no mós virjindade.
“Mosu hanesan resposta ida ba marjinalizasaun konflitu iha Estadu sira ne’ebé afetadu, ida ne’e atu sai pasivu, destinatáriu sira nian ne’ebé ita hasoru, inklui marka hanesan frajil. Sé mak falla iha estadu sira ne’ebé afetadu husi konflitu? Trata mós hanesan ameasa seguransa tanba ita nia nasaun sira, bazeia ba krítika. Ekonomikamente no sosialmente. Ami mós buka hela tulun ho ativu.” Dehan Sekretáriu Jeràl g7+, Helder da Costa, nia diskursu iha selebrasaun Ezistensia g7+ iha CCD, Dili, sexta (11/04).

“Ema biliaun 1.5 moris iha konflitu, estadu afetadu sira, no presiza lian ida g7+ tama iha vigór iha tempu ne’ebá merkadu ida ne’e abandona mak merkadu krize 2006 husi estadu sira ne’ebé afetadu iha konflitu ne’ebé nunka antes iha istória. grupu na’in 7 resin hamri’ik hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira hodi diskute asuntu sira dezenvolvimentu nian. Asuntu sira iha nivel empreza nian, mak atu defende paradigma dezenvolvimentu foun Prevalente husi nasaun barak iha g7+ no mós estadu nia membru atu ajuda promove Dame. Nia haktu’ir.
Nia afirma, Atu hakotu konflitu membru g7+ sira atu fahe lisaun inspiradora no mós virjindade. No membru fundadór sira g7+ nian Simboliza grupu 7 sivilizadu no nasaun daruak ne’ebé ita bele haree iha ekran mak Afganistaun. Repúblika Sentru-Afrikana. Subar. Senáriu no ekipa abuzu nian. husi Fórum nivel aas tu’ir mai, nasaun 7 ne’e sai hanesan membru fundadór ba klase g7+ Ba Forsa globál ida. bainhira g7+ hari’i. Tinan ida liu tiha. Hafoin ministru husi, Sudaun-Súl.”
“g7+ hamri’ik metin atu defende no asegura hodi kontinua ba negosiasaun susesu g7+ nian ne’e Marka importante liu iha família g7+, mak formasaun ba servisu utilizadór nian iha ne’ebé tinan-tinan iha Asembleia Jerál Nasoins Unidas nia laran, klase g7+ sei koko atu haree bazeia ba orden alfabétiku.

Entre organizasaun intergovernamentál sira seluk, asegura fatin ida atu observa deliberasaun sira iha Nasoens Unidas nia laran. Asembleia Jerál hamutuk Uniaun Europeia tanba sira la’o hamutuk ho Uniaun Afrikana. atu bele observa Nasoens Unidas ba libertasaun nasional.
“Ami habelar ami nia influénsia ba mudansa klimátika. Hanesan Ministru Negósiu Estranjeiru temi ona antes, inklui ami nia prinsipiu kona-ba hamenus dívida ai-han nian iha ne’ebé prezidente iha nia diskursu iha fatin hotu-hotu iha Fórum bo’ot hodi husu atu halakon liña ne’ebé hasoru husi nasaun sira ne’ebé dezenvolve hela liliu iha nasaun ne’ebá inklui ba ai-han. Destaka de’it impaktu balu iha termu sira redefinisaun envolvimentu nian. Ami envolve ona ho parseiru líder oioin iha mundu tomak.”
“Nasoens Unidas, eventu Dezenvolvimentu Internasionál, setór privadu. Instituisaun finansa sira. Atu nune’e lian Estadu agora rekoñese kestaun ikus liu mak g7+ nia parseria relatóriu instalasaun produsaun virjindade nian, ne’ebé mak produz hafoin konsulta, estadu no membru sira ho governu. g7+ mós servisu ho sira atu servisu iha fasilidade konflitu nian, frajilidade eventu sira ambiente konflitu nian kada tinan.
“g7+ mos agora involve iha eleisaun, misaun observasaun iha nasaun 5 tinan 2 liu ba, mak hanesan Timothy. Sierra Leoa, Libéria no Illa Salomão nian agradese wa’in ba primeiru ministru tanba rekuñese. Papel g7+ iha kestaun observasaun eleisaun nian, Agora ami haree Saida mak ita bele halo atu ajuda malu duke sira hanesan ita bele haree iha EUA hahú iha fatin hotu-hotu multilateralizmu ne’ebé tun, ema hotu kestiona kona-ba ida-ne’e. Krize rumor, ho impaktu proporsionál ida ne’ebé frajil no konflitu, afeta estadu sira. Krize no funu ne’ebé aumenta iha estadu.”

“Enkontru ministeriál ida ne’e, espalla iha klase g7+ hanesan grupu. Ita presiza konsolidasaun barak liu tán. Hanesan ami nia grupu ne’ebé namkari husi Ázia ba Médiu Oriente Síviku.
“Ita presiza konsolida di’ak liu tán. Uma na’in atu hametin ita nia kooperasaun iha área xave sira ne’ebé ita atu diskute. Iha ami nia enkontru ministeriál ohin no aban. No mós hakarak dudu ba governasaun globál ne’ebé inkluzivu. No importante liu mak atu asegura pedasuk sira hakbesik. Sentrál ba ami nia polítika dezenvolvimentu.
Tanba g7+ nia Moto katak “laiha dezenvolvimentu sem paz. La’e. Dame lahó dezenvolvimentu. Ida ikus liu hasa’e ami nia kapasidade ba evolusaun no dedikasaun ho responsabilidade no haraik-an atu lori vizaun g7+. No mós bele hasa’e vizibilidade no impaktu iha nivel globál.”
Jornalista : Chay Risky
