Loluwari Média (Dili) – Programa Monitorizasaun Sistema Judisial (JSMP) realiza nia aniversáriu ba dala 24 no lansa relatoriu monotorizasaun tolu, relatoriu observasaun Jeral setór Justisa 2023, Relatoriu observasaun parlamentu nasional 2023, no Relatoriu institusional 2023.
Prezidente Board JSMP, Aniceto G. Berteni, hatete, Programa monitorizasaun sistema Judisial (JSMP) nia servisu foka liu ba setór justisia, tanba ne’e JSMP identifika progresu servisu setór Justisa no mos JSMP atu detekte obstaklu sira ne’ebé JSMP infrenta.

“Durante tinan 24, Timor-Leste rejista servisu lubuk bo’ot ida iha setór justisa no susesu ne’e tenke sai fini atu enkoraja ita liliu iha setór Justisa atu servisu makaas liu tan hodi hadia obstaklu sira ne’ebé mak ita infrenta daudaun ne’e”, Dehan prezidente Board JSMP Aniceto G. Berteni, iha salaun Delta Nova, segunda (28/04).
Berteni informa, JSMP hakarak kontribui liliu iha setór justisa. JSMP mos lakohi lakon tempu atu kontribui fo hanoin parte relevante sira kona-ba obstaklu sira ne’ebé JSMP infrenta. Tanba obstaklu ida ne’e la’os entidade setór justisa nia servisu de’it maibé konta mos sosiedade sira nia servisu. Tanba papel mak diferente maibé servisu misaun ida de’it mak atu habelar no hametin Justisia iha Timor-Leste.

“Ami nia monitorizasaun ne’e foka ba setór importante rua, ida mak Violênsia bazeia ba jeneru (VBJ) no mos Violênsia hasoru labarik (VHL), ami nia monitorizasaun ne’e la’o iha tribunal Dili, Baucau, Suai no Oe-Cusse”, Aniceto afirma.
Berteni relata, iha relatoriu JSMP deskobre durante tinan ida nia laran bele sai nu’udar refrensia ba autor Justisa no mos autór sira iha governu atu halo planu dezenvolvimentu no planu politika ruma bele konsidera mos JSMP nia relatoriu sai referensia ida mak atu kualifika servisu setór justisa iha futuru.
Aniceto informa, atividade ida mak tau matan ba funsionamentu parlamentu nasional, ida ne’e la’os atu sai seguransa ba parlamentu maibé se membru parlamentu nasional servisu efetivu ne’e JSMP bele ajuda kualifika funsionamentu, tanba parlamentu nasional nu’udar orgaun soberania ida.
“Ami nia monotorizasaun iha parlamentu nasional ami haree kona-ba partisipasaun deputadu sira nian no oinsa mak bankada sira funsiona no mos oinsa mak sira debate no liga ho politika publiku liliu iha setór justisa, atu deputada sira refleta kritika ou opinaun husi sosiedade sivil no mos publiku kona-ba obstaklu ne’ebé mak setór Justisa infrenta durante iha tinan hira nia laran”, Nia Informa.
Ministru Justisa (MJ) Sérgio da Costa Hornai, hatete, papel JSMP importante tebes, no mos parseiru internasional no nasional sira ne’ebé iha fileira JSMP nian atu fo apoiu asistensia sira iha JSMP. Husi inisiu estebelese ezistensia JSMP ohin sira selebra JSMP nia aniversáriu ba tinan 24.

“Servisu ida ne’e naruk, ita bo’ot sira buka intende didiak parseira ida di’ak ho ita bo’ot sira nia parseiru sira iha nivel nasional no internasional hodi bele tau ita bo’ot sira nia misaun no vizaun no mos objetivu prinsipal sira iha ita bo’ot sira nia estatutu nu’udar orgaun naun governamental ida ne’ebé importante no iha servisu sira hodi halo observasaun, halo monitorizasaun no halo avaliasaun sira iha setór Justisa no mos servisu Iha transversal balu ne’ebé ita bo’ot sira halo ba iha ita nia dezenvolvimentu institusional”. MJ hatete.
Governante ne’e subliña, governu mai ho nia vizaun ema hotu mos mai ho nia vizaun bo’ot iha planu estratéjia dezenvolvimentu nasional 2021, 2011 no 2030, nu’udar giaun bo’ot ida.
“Ita hotu buka esforsu atu halo integrasaun iha ita nia Programa nasional ba iha dezenvolvimentu iha ita nia giaun ou ita nia matadalan iha planu estratéjia ida atu ita labele haree de’it direitu, ita buka hatun fila fali mai hodi hato’o iha ita nia Programa ou planu estratéjia iha setór justisia nian”, dehan Sérgio.
MJ relata, iha 2011 no 2030 atu buka hatene loloos Timor-Leste nia restaurasaun depois la’o ninia dezenvolvimentu institusional to’o ona iha ne’ebé, tanba iha pontu 5 importante mak presiza hatete.
“Pontu 5 importante mak saúde importante mak ita haree, ita buka hatene konsolida ita nia dezenvolvimentu iha institusional sira iha setór justisa hodi hatan ba dezafiu no programa sira ne’ebé sira hasoru, ita iha tribunais sira rejiste Prokurador Republika no argamentu to’o daudauk iha munisipiu, ita iha defensor públika, ita iha Advogadu sira, ofisiais justisia, orgaun polisia kriminal sira la’o evolia ita tebes”, MJ argumenta.
Sekretaria Estadu Igualidade (SEI) Elvina de Sousa Carvalho, agrdase ba JSMP tanba halo papel importante iha konstrusaun estadu demokratiku bazeia ba respeitu direitus umanus no hatur justisa.

“Ita hatene, JSMP hala’o duni nia papel kritika no estrateziku hodi lidera no dedika nia servisu hodi kontribui ba asesu sidadaun sira iha sistema justisa atu melloria papel lejislasaun iha Timor-Leste inklui vitima iha bazeia jeneru nian”.
Elvina apresia servisu JSMP nu’udar parseiru prinsipal ba SEI, durante ne’e koordena no hala’o servisu vokasaun ba formulasaun lei no alterasaun lei sira atu asegura hodi responde kestaun igualdade jeneru no inkluzaun.
“Ami haksolok tanba JSMP ohin loron bele lansa tan sira nia relatoriu ne’ebé mak durante kobre rejultadu monitorizasaun servisu sistema Judisial”.
Relatoriu JSMP ne’e sei fornese dadus importante kona-ba asesu sidadaun sira ba sistema Judisial nune’e mos dadus no relatoriu sira ne’e sai rekomendasaun ba Sekretariu Estadu Igualidade (SEI) no mos parseiru sira seluk atu bele melloria liu tan sira nia servisu liga ho Violênsia bazeia ba jeneru, Violênsia Doméstika no asesesu Justisa ba ema Vulneravel sira.
Jornalista : Anis
