Loluwari Media (Dili) – Institutu Nasionál Combate HIV-SIDA (INCSIDA) halo sensobilizasaun informasaun kona-ba moras HIV-SIDA, iha suku Lahane Ocidental, postu administrativu Vera Cruz, munisípiu Dili, tu’ir dadus ne’ebé INCSIDA iha daudauk kazu jerál ba moras HIV-SIDA hamutuk 2.300 ital iha TL.
Prezidente, Institutu Nasionál Combate HIV-SIDA, (INCSIDA), Daniel Marcal, hatete, mundu hotu rekoñese Virus HIV-SIDA ne’e la’os problema halimar tanba moras HIV-SIDA fasil hadaet ba ema.
“Ha’u hakarak hatete buat rua ema hotu hatene, Timor hatene, mundu hatene, problema HIV ne’e la’ós problema halimar problema HIV ne’e problema ida fasil transmite ba ema, maibé nia problema mak ne’e laiha airmoruk atu halo tratamentu ba kombate Virus ne’e iha ita nia isin laran”. dehan Prezidente INCSIDA, Daniel Marcal, iha salaun futsal Lahane Ocidental, Tersa (08/07).

Nia hatutan, mundu seidauk deskobre ai-moruk hodi kura moras HIV-SIDA, dala barak ema ko’alia dehan iha ai-moruk hodi kura maibé ne’e hanesan mitos de’it loloos ne’e laiha ai-moruk hodi kura moras HIV-SIDA ne’e.
Alende ne’e Timor-Leste, hasoru dezafiu bo’ot ba transmisaun moras HIV-SIDA fo impaktu ba dezenvolvimentu futuru nasaun nian, tanba joven produtivu sira mak hetan problema ba moras HIV-SIDA. Tanba joven produtivu ne’ebé laiha kontrola hodi halo sexu livre iha fatin ne’ebé tu’ir sira nia hakarak.
“Agora ita hasoru problema ida tan mak ne’e dezafius ida bo’ot ba ita, ba prevensaun transmisaun HIV ho nia impaktu ba dezenvolvimentu futuru nasaun ida nian atu ita bele dehan aldeia ida nian suku ida nian postu ida Munisípiu ida nian, entaun tanba sa ita nia joven barak idade produtivu sira maka agora ne’e afeita barak liu ba problema HIV, tanba sa sira nia problema internal ne’ebé maka sira rasik labele domina, labele regulariza problema internal ema nian, problema ne’e problema simples loos problema ohin ha’u hatete ona gostu ema ida nian hakarak koko gostu ne’e oinsá”
Problema transmisaun moras HIV-SIDA ne’e mosu bainhira hala’o relasaun sexual livre, maibé sai risku ba problema HIV-SIDA ne’e halo ema kaben sedu, soe bebe ne’e problema sexu ne’ebé la regulariza no laiha planu.

Sexu ne’e mosu tanba iha buat rua, primeiru osan/gaya hidup, stilu moris hodi hakarak hetan osan, moris hanesan ema seluk no segundu liuhusi domin hodi halo sexu ne’ebé livre, maibé HIV-SIDA barak liu fali ema halo relasaun sexual liuhusi domin ne’e.
Entretantu, dadus jerál husi moras HIV-SIDA hamutuk 2.300 ital, no iha suku Lahane ocidental ba moras HIV-SIDA iha maibé seidauk atu halo publikasaun.
Xefe suku Lahane Ocidental, Romano Natercio Rodriges Pereira, argument, sensibilizasaun ba moras HIV-SIDA ne’e importante tebes ba komunidade sira liliu ba juventude sira hodi prevene iha futuru.
“Sensibilizasaun informasaun ba programa HIV-SIDA importante teb-tebes ba komunidade liliu ba joven sira, sira tenke rona saida mak moras HIV-SIDA katak moras moras ne’e hadaet entaun importante teb-tebes ba komunidade liliu ba joven sira tenke hatene atu prevene, ita la atu dehan mais ou menus diminui ba futuru bele hakotu buat ne’e transmisaun HIV-SIDA iha komunidade nia let”.

Nu’udar autoridade atu kontrola ema HIV-SIDA tenke iha konsolamentu maibé ne’e segredu husi parte saúde sira mak bele hatene ba komunidade ne’ebé hetan moras HIV-SIDA.
“Atu kontrola ema sira ne’ebé mak pozitivu ba HIV-SIDA nu’udar autoridade tenke iha konsolamentu maibé ita bele hatete katak ne’e segredu só ema saúde mak bele hatene ba komuniade ida ne’ebé mak afeita ou kona-ba HIV-SIDA, nu’udar autoridade labele hatene to’o ba ne’e tanba autoridade nia funsaun la’ós saúde ga la’e maibé saúde mak bele hatene tanba ne’e segredu”.
Autoridade xefe suku Lahane Ocidental rekomenda joven sira labele ransu livre no mós ba sira ne’ebé kaben sedu maibé laiha responsabilidade hodi afeita soe bebe no la rona moral husi inan- aman.
Natercio, husu ministeriu saúde hodi nafatin halo sensibilizasaun no fahe informasaun ba komunidade liliu ba joven sira no tun direita ba suku no Aldeia sira nune’e nafatin halo sensibilizasaun ba kazu moras HIV-SIDA ne’e.
Jornalista : Anis
