Loluwari Media (Dili) – Institutu Nasionál Combate HIV-SIDA (INCSIDA) halo sensobilizasaun informasaun kona-ba moras HIV-SIDA, iha suku Lahane Ocidental, postu administrativu Vera Cruz, munisípiu Dili, tu’ir dadus ne’ebé INCSIDA iha daudauk kazu jerál ba moras HIV-SIDA hamutuk 2.300 ital iha TL.

Prezidente, Institutu Nasionál Combate HIV-SIDA, (INCSIDA), Daniel Marcal, hatete, mundu hotu rekoñese Virus HIV-SIDA ne’e la’os problema halimar tanba moras HIV-SIDA fasil hadaet ba ema.

“Ha’u hakarak hatete buat rua ema hotu hatene, Timor hatene, mundu hatene, problema HIV ne’e la’ós problema halimar problema HIV ne’e problema ida fasil transmite ba ema, maibé nia problema mak ne’e laiha airmoruk atu halo tratamentu ba kombate Virus ne’e iha ita nia isin laran”. dehan Prezidente INCSIDA, Daniel Marcal, iha salaun futsal Lahane Ocidental, Tersa (08/07).

Nia hatutan, mundu seidauk deskobre  ai-moruk  hodi kura  moras HIV-SIDA, dala barak ema ko’alia dehan iha ai-moruk hodi kura maibé ne’e hanesan mitos de’it loloos ne’e laiha ai-moruk hodi kura moras HIV-SIDA ne’e.

Alende ne’e Timor-Leste, hasoru dezafiu bo’ot ba transmisaun moras HIV-SIDA fo impaktu ba dezenvolvimentu futuru nasaun nian, tanba joven produtivu sira mak hetan problema ba moras HIV-SIDA. Tanba joven produtivu ne’ebé laiha kontrola hodi halo sexu livre iha fatin ne’ebé tu’ir sira nia hakarak.

“Agora ita hasoru problema ida tan mak ne’e dezafius ida bo’ot ba ita, ba prevensaun transmisaun HIV ho nia impaktu ba dezenvolvimentu futuru nasaun ida nian atu ita bele dehan aldeia ida nian suku ida nian postu ida Munisípiu ida nian, entaun tanba sa ita nia joven barak idade produtivu sira maka agora ne’e afeita barak liu ba problema HIV, tanba sa sira nia problema internal ne’ebé maka sira rasik labele domina, labele regulariza problema internal ema nian, problema ne’e problema simples loos problema ohin ha’u hatete ona gostu ema ida nian hakarak koko gostu ne’e oinsá”

Problema transmisaun moras HIV-SIDA ne’e mosu bainhira hala’o relasaun sexual livre, maibé sai risku ba problema HIV-SIDA ne’e halo ema kaben sedu, soe bebe ne’e problema sexu ne’ebé la regulariza no laiha planu.

Sexu ne’e mosu tanba iha buat rua, primeiru osan/gaya hidup, stilu moris hodi hakarak hetan osan, moris hanesan ema seluk no segundu liuhusi domin hodi halo sexu ne’ebé livre, maibé HIV-SIDA barak liu fali ema halo relasaun sexual liuhusi domin ne’e.

Entretantu, dadus jerál husi moras HIV-SIDA hamutuk 2.300 ital, no iha suku Lahane ocidental ba moras HIV-SIDA iha maibé seidauk atu halo publikasaun.

Xefe suku Lahane Ocidental, Romano Natercio Rodriges Pereira, argument, sensibilizasaun ba moras HIV-SIDA ne’e importante tebes ba komunidade sira liliu ba juventude sira hodi prevene iha futuru.

“Sensibilizasaun informasaun ba programa HIV-SIDA importante teb-tebes ba komunidade liliu ba joven sira, sira tenke rona saida mak moras HIV-SIDA katak moras moras ne’e hadaet entaun importante teb-tebes ba komunidade liliu ba joven sira tenke hatene atu prevene, ita la atu dehan mais ou menus diminui ba futuru bele hakotu buat ne’e transmisaun HIV-SIDA iha komunidade nia let”.

Nu’udar autoridade atu kontrola ema HIV-SIDA tenke iha konsolamentu maibé ne’e segredu husi parte saúde sira mak bele hatene ba komunidade ne’ebé hetan moras HIV-SIDA.

“Atu kontrola ema sira ne’ebé mak pozitivu ba HIV-SIDA nu’udar autoridade tenke iha konsolamentu maibé ita bele hatete katak ne’e segredu só ema saúde mak bele hatene ba komuniade ida ne’ebé mak afeita ou kona-ba HIV-SIDA, nu’udar autoridade labele hatene to’o ba ne’e tanba autoridade nia funsaun la’ós saúde ga la’e maibé saúde mak bele hatene tanba ne’e segredu”.

Autoridade xefe suku Lahane Ocidental rekomenda joven sira labele ransu livre no mós ba sira ne’ebé kaben sedu maibé laiha responsabilidade hodi afeita soe bebe no la rona moral husi inan- aman.

Natercio, husu ministeriu saúde hodi nafatin halo sensibilizasaun no fahe informasaun ba komunidade liliu ba joven sira no tun direita ba suku no Aldeia sira nune’e nafatin halo sensibilizasaun ba kazu moras HIV-SIDA ne’e.

 Jornalista : Anis

By Ilima'a

Profile Loluwari Media online Loluwari media Online nudar instituisaun midia ida, ne’ebé hala’o nia atividade konaba partilla informasaun ba publiku, iha kapital Dili. Iha suku vila verde postu administrativu Vera Cruz. Loluwari.com foku partilla informasaun atual sira ne’ebé akontese kada loron iha rai laran, liliu preokupasaun publiku nian iha area remotas to’o iha nivel nasional. Loluwari media online hahu nia atividade hodi pasa informasaun iha situasaun estadu emerjensia daruak metade fulan maiu tinan 2020. Maske nune’e loluwari Media online foin mak hetan lisensa husi servisu rejistu verifikasaun emprezarial Institutu publiku SERVE, IP husi kompania LOLUWARI IRA, LDA iha loron 30 fulan junu tinan 2020, ho nia lisensa operasional 1322586. Bazeia ba lei komunikasaun social artigu 40 no 41 konaba liberdade imprensa no liberdade espresaun sidadaun hotu iha direitu atu expresa sira hanoin tuir dever no obrigasaun ne’ebé la viola ema seluk nia liberdade. Inisiativa hari’i Loluwari Media Online, tanba ejensensia konsellu imprensa nian konaba publikasaun informasaun ne’ebé fo sai ba publiku tenke tama kategoria konsellu imprensa nian, no instituisaun media sira atu publika informasaun tuir lei komunikasaun social no komunga kodegu etika jornalistika ne’e sai ukunfuan ba jornalista sira hala’o kna’ar. Instituisaun media sira nia papel partilla informasaun ba publiku liuhusi publikasaun lorloron ho meius komunikasaun social sira kompostu husi media elektronika, media imprime no media online. Ne’ebé publikasaun informasaun sira laiha intervensaun husi media nain sira ho intensaun politika no ekonomia. Loluwari Media Online nudar instituisaun media privadu ne’ebé eziste atu publika informasaun tuir padraun Konsellu Imprensa no mos asosiaun jornalsita sira hanesan Timor Leste Press Union TLPU, Asosiaun Jornalista Timor Leste ne’ebé sai matadalan ba kna’ar media sira. Loluwari media online nudar instituisaun media ho orientasaun lukrutivu hanesan media privadu ne’ebé loke kampu servisu ba an rasik iha era agora hodi redus desempregu iha rai laran. Rendementu ne’ebé loluwari hetan sei mai husi iklan husi parseiru sira hanesan governu, seitor privadu sira seluk opiniaun no meius seluk. Atu fasilita salariu ba nia membru sira ne’ebé mak emprega aan iha Loluwari Media Online. Buat seluk ne’ebé la mesiona sei kesi iha regulamentu internu kompania nian ho rigorozu. Vizaun no Misaun Vizaun • Nudar referensia ne’ebé inspira leitor sira liliu publiku nia prepetiva konaba informasaun ne’ebé adekuadu iha era global ba liberdade publiku nia atu konsumu informasaun. Misaun • Informasaun ne’ebé ho tipu edukativu nudar kontrolu sosial ba publiku. • Partilla informasaun iha teritoriu tomak kobre informasaun atual akontesementu atual iha area edukasaun saude ekonomia, agrikultura no seitor produtivus sira. • Hamri’ik ho Forma rasik atu pasa informasaun iha politika redasaun no editorial ne’ebé tuir matadalan kodegu etika jornalistiku. • Produz nutisia ne’ebé independent no livre husi presaun politika no ekonomia maibe firme publika informasaun ho balansu no diferenti. • Produtu informasaun ne’ebé kualidade Strutura redasaun Xefe Redasaun : Cesar Pires Kordendor Kobertura : Alberto Pires Sekretaria Redasaun : Fernando da Costa Redaksi: Herminio Cardoso, Fernando da Costa, Alberto Pires, Sergio da Cruz, Elio da Costa, Estevão Nunu, Diretór Kompania Loluwari Ira, LDA : Herminio Cardoso Manajer Iklan/Marketing: Hernania Febriani Soares Cardoso Finansa : Otilia Caldas IT/Web: Benigno Aquino Campos, Salis Cardoso Office : Lemorai, Vila Verde, Vera Cruz, Dili, Timor Leste. phone: 74327856 (WA/SMS) fanpage facebook : loluwari media online email : cesarpires046@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!