Kandidatu sira kontesta ba vaga Ofisiál justisa iha Defensoria Públika.sesta-feira, Jardín 5 de Maio, Díli, (29/05). Foto (Arcângela dos Santos Pereira).

Loluwari Media (Díli) – Kandidatu sira ne’ebé naran aprovadu maibé naran la tama iha lista formasaun konsidera Defensoria Públika halo interpretasaun lei estatutu Ofisiál Justisa tuir nia gostu ligadu ho kandidatu na’in 10 ne’ebé mosu hanesan mate klamar.

Kandidatu sira ne’e kontesta tanba mosu iregularidade konkursu públiku ba vaga ofisiál justisa 23 ne’ebé Defensoria Públika anúnsia ba públiku iha Tinan 2025 liu ona etapa eskrita no oral iha fulan kotuk foin lalais ne’e.

Maibé Konsellu Superiór Defensoria Públika deside rezultadu finál vaga ne’ebé publika iha Jornál da República iha loron 15 Maio 2026, ne’ebé konsidera prosesu selesaun la transparente no la tuir lei ne’ebé regula karreira ofisiál justisa.

Tanba ne’e, Portavoz grupu kandidatu, Gabriel Soares da Silva, hatete, tuir artigu 30 kona-ba prova aptidaun, kandidatu sira tenke liu-husi selesaun dokumentus, prova eskrita no prova orál atu bele avalia koñesementu no kapasidade kandidatu sira antes determina se mak pasa ka la pasa.

“Se de’it mak atu konkore vaga ida ne’e tenke liu-husi selesaun dokumentus, prova eskrita no prova orál atu bele justifika no avalia klean kandidatu sira nia koñesementu,” kontesta kandidatu  sira halo konferénsia imprensa iha Jardín 5 de Maio, Díli, sexta-feira (29/05).

Nia informa, prosesu vaga refere hahú iha loron 14 Outubru 2025 no selesaun dokumentus termina iha 15 Janeiru 2026. Depois ne’e, kandidatu temporáriu nain-10 ne’ebé daudaun servisu iha Defensoria Públika direitamente admitidu atu tuir kursu formasaun jerál, maske sira nia naran la iha iha lista rezultadu prova eskrita.

“Sira nia naran laiha iha prova eskrita, maibé derepente mosu fila fali iha prova oral no diretamente tuir formasaun. Ida ne’e hatudu katak sira la kumpri Dekretu-Lei Nú. 19/2012, liuliu artigu 6 no artigu 30,” dehan nia.

Portavoz ne’e esplika, Defensoria Públika uza artigu 17 husi Estatutu Ofisial Justisa atu fó prioridade ba ofisial temporáriu sira.maibé iha artigu refere dehan de’it katak ofisiál temporáriu ne’ebé servisu di’ak durante tinan ida bele hetan avaliasaun dezempeñu di’ak atu partisipa iha formasaun, la’ós atu diretamente admitidu sem liu hosi prosesu kompetisaun hanesan kandidatu seluk.

“Lei la hateten katak sira bele automatikamente tama ba formasaun sem kriteria. Sira mos la’ós funsionáriu permanente atu kategoriza hanesan konkursu internu,” hatete nia.

Nia hatutan, iha konkursu públiku tenke iha igualdade ba kandidatu hotu-hotu no la bele iha tratamentu espesiál ba grupu ida de’it.

“Sira tenke obrigatoriu hamutuk ho kandidatu sira seluk. Lei koalia kona-ba prinsípiu igualdade no tratamentu hanesan,” dehan nia.

Kandidatu sira konsidera desizaun refere bele fó risku ba setor justisa iha futuru, tanba bele sai presedenti ba lider institusaun sira atu hatama sira nia ema rasik hanesan ofisiál temporáriu no depois fasilmente hetan oportunidade iha vaga públika.

“Primeira vez akontese iha Defensoria Públika. Iha Ministériu Públiku no Tribunal nunka akontese buat ida nee. Defensoria Públika interpreta lei tuir sira nia gostu, la’ós tuir lei nia hakarak,” afirma nia.

Tuir portavoz ne’e, grupu kandidatu sira iha semana kotuk submete ona karta reklamasaun ba Defensoria Públika no dirije ba Konsellu Superior Defensoria Públika hodi husu anula desizaun refere. Maibé to’o agora seidauk iha resposta ofisiál.

Tan ne’e, kandidatu sira agora husu atu anula totál vaga refere no loke konkursu foun ne’ebé transparente no justu ba ema hotu-hotu.

Tanba ne’e kandidatu  sira prepara hela karta rekursu no petisaun atu submete ba instituisaun relevante sira iha semana oin mai hodi husu fiskalizasaun klean ba kazu refere.

“Assuntu ida ne’e fo risku ba setór justisa iha futuru. Se la iha ona dalan seluk, ami sei halo asaun pasífiku atu ema hotu bele hatene katak setor justisa tenke sériu no fó direitu hanesan ba povu hotu,” konklui nia.

Jornalista estajiariu: Arcângela dos Santos Pereira

Editór : Herminio Cardoso

By Ilima'a

Profile Loluwari Media online Loluwari media Online nudar instituisaun midia ida, ne’ebé hala’o nia atividade konaba partilla informasaun ba publiku, iha kapital Dili. Iha suku vila verde postu administrativu Vera Cruz. Loluwari.com foku partilla informasaun atual sira ne’ebé akontese kada loron iha rai laran, liliu preokupasaun publiku nian iha area remotas to’o iha nivel nasional. Loluwari media online hahu nia atividade hodi pasa informasaun iha situasaun estadu emerjensia daruak metade fulan maiu tinan 2020. Maske nune’e loluwari Media online foin mak hetan lisensa husi servisu rejistu verifikasaun emprezarial Institutu publiku SERVE, IP husi kompania LOLUWARI IRA, LDA iha loron 30 fulan junu tinan 2020, ho nia lisensa operasional 1322586. Bazeia ba lei komunikasaun social artigu 40 no 41 konaba liberdade imprensa no liberdade espresaun sidadaun hotu iha direitu atu expresa sira hanoin tuir dever no obrigasaun ne’ebé la viola ema seluk nia liberdade. Inisiativa hari’i Loluwari Media Online, tanba ejensensia konsellu imprensa nian konaba publikasaun informasaun ne’ebé fo sai ba publiku tenke tama kategoria konsellu imprensa nian, no instituisaun media sira atu publika informasaun tuir lei komunikasaun social no komunga kodegu etika jornalistika ne’e sai ukunfuan ba jornalista sira hala’o kna’ar. Instituisaun media sira nia papel partilla informasaun ba publiku liuhusi publikasaun lorloron ho meius komunikasaun social sira kompostu husi media elektronika, media imprime no media online. Ne’ebé publikasaun informasaun sira laiha intervensaun husi media nain sira ho intensaun politika no ekonomia. Loluwari Media Online nudar instituisaun media privadu ne’ebé eziste atu publika informasaun tuir padraun Konsellu Imprensa no mos asosiaun jornalsita sira hanesan Timor Leste Press Union TLPU, Asosiaun Jornalista Timor Leste ne’ebé sai matadalan ba kna’ar media sira. Loluwari media online nudar instituisaun media ho orientasaun lukrutivu hanesan media privadu ne’ebé loke kampu servisu ba an rasik iha era agora hodi redus desempregu iha rai laran. Rendementu ne’ebé loluwari hetan sei mai husi iklan husi parseiru sira hanesan governu, seitor privadu sira seluk opiniaun no meius seluk. Atu fasilita salariu ba nia membru sira ne’ebé mak emprega aan iha Loluwari Media Online. Buat seluk ne’ebé la mesiona sei kesi iha regulamentu internu kompania nian ho rigorozu. Vizaun no Misaun Vizaun • Nudar referensia ne’ebé inspira leitor sira liliu publiku nia prepetiva konaba informasaun ne’ebé adekuadu iha era global ba liberdade publiku nia atu konsumu informasaun. Misaun • Informasaun ne’ebé ho tipu edukativu nudar kontrolu sosial ba publiku. • Partilla informasaun iha teritoriu tomak kobre informasaun atual akontesementu atual iha area edukasaun saude ekonomia, agrikultura no seitor produtivus sira. • Hamri’ik ho Forma rasik atu pasa informasaun iha politika redasaun no editorial ne’ebé tuir matadalan kodegu etika jornalistiku. • Produz nutisia ne’ebé independent no livre husi presaun politika no ekonomia maibe firme publika informasaun ho balansu no diferenti. • Produtu informasaun ne’ebé kualidade Strutura redasaun Xefe Redasaun : Cesar Pires Kordendor Kobertura : Alberto Pires Sekretaria Redasaun : Fernando da Costa Redaksi: Herminio Cardoso, Fernando da Costa, Alberto Pires, Sergio da Cruz, Elio da Costa, Estevão Nunu, Diretór Kompania Loluwari Ira, LDA : Herminio Cardoso Manajer Iklan/Marketing: Hernania Febriani Soares Cardoso Finansa : Otilia Caldas IT/Web: Benigno Aquino Campos, Salis Cardoso Office : Lemorai, Vila Verde, Vera Cruz, Dili, Timor Leste. phone: 74327856 (WA/SMS) fanpage facebook : loluwari media online email : cesarpires046@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Content is protected !!