Loluwari Media (Díli) – Kandidatu sira ne’ebé naran aprovadu maibé naran la tama iha lista formasaun konsidera Defensoria Públika halo interpretasaun lei estatutu Ofisiál Justisa tuir nia gostu ligadu ho kandidatu na’in 10 ne’ebé mosu hanesan mate klamar.
Kandidatu sira ne’e kontesta tanba mosu iregularidade konkursu públiku ba vaga ofisiál justisa 23 ne’ebé Defensoria Públika anúnsia ba públiku iha Tinan 2025 liu ona etapa eskrita no oral iha fulan kotuk foin lalais ne’e.
Maibé Konsellu Superiór Defensoria Públika deside rezultadu finál vaga ne’ebé publika iha Jornál da República iha loron 15 Maio 2026, ne’ebé konsidera prosesu selesaun la transparente no la tuir lei ne’ebé regula karreira ofisiál justisa.
Tanba ne’e, Portavoz grupu kandidatu, Gabriel Soares da Silva, hatete, tuir artigu 30 kona-ba prova aptidaun, kandidatu sira tenke liu-husi selesaun dokumentus, prova eskrita no prova orál atu bele avalia koñesementu no kapasidade kandidatu sira antes determina se mak pasa ka la pasa.
“Se de’it mak atu konkore vaga ida ne’e tenke liu-husi selesaun dokumentus, prova eskrita no prova orál atu bele justifika no avalia klean kandidatu sira nia koñesementu,” kontesta kandidatu sira halo konferénsia imprensa iha Jardín 5 de Maio, Díli, sexta-feira (29/05).
Nia informa, prosesu vaga refere hahú iha loron 14 Outubru 2025 no selesaun dokumentus termina iha 15 Janeiru 2026. Depois ne’e, kandidatu temporáriu nain-10 ne’ebé daudaun servisu iha Defensoria Públika direitamente admitidu atu tuir kursu formasaun jerál, maske sira nia naran la iha iha lista rezultadu prova eskrita.
“Sira nia naran laiha iha prova eskrita, maibé derepente mosu fila fali iha prova oral no diretamente tuir formasaun. Ida ne’e hatudu katak sira la kumpri Dekretu-Lei Nú. 19/2012, liuliu artigu 6 no artigu 30,” dehan nia.
Portavoz ne’e esplika, Defensoria Públika uza artigu 17 husi Estatutu Ofisial Justisa atu fó prioridade ba ofisial temporáriu sira.maibé iha artigu refere dehan de’it katak ofisiál temporáriu ne’ebé servisu di’ak durante tinan ida bele hetan avaliasaun dezempeñu di’ak atu partisipa iha formasaun, la’ós atu diretamente admitidu sem liu hosi prosesu kompetisaun hanesan kandidatu seluk.
“Lei la hateten katak sira bele automatikamente tama ba formasaun sem kriteria. Sira mos la’ós funsionáriu permanente atu kategoriza hanesan konkursu internu,” hatete nia.
Nia hatutan, iha konkursu públiku tenke iha igualdade ba kandidatu hotu-hotu no la bele iha tratamentu espesiál ba grupu ida de’it.
“Sira tenke obrigatoriu hamutuk ho kandidatu sira seluk. Lei koalia kona-ba prinsípiu igualdade no tratamentu hanesan,” dehan nia.
Kandidatu sira konsidera desizaun refere bele fó risku ba setor justisa iha futuru, tanba bele sai presedenti ba lider institusaun sira atu hatama sira nia ema rasik hanesan ofisiál temporáriu no depois fasilmente hetan oportunidade iha vaga públika.
“Primeira vez akontese iha Defensoria Públika. Iha Ministériu Públiku no Tribunal nunka akontese buat ida nee. Defensoria Públika interpreta lei tuir sira nia gostu, la’ós tuir lei nia hakarak,” afirma nia.
Tuir portavoz ne’e, grupu kandidatu sira iha semana kotuk submete ona karta reklamasaun ba Defensoria Públika no dirije ba Konsellu Superior Defensoria Públika hodi husu anula desizaun refere. Maibé to’o agora seidauk iha resposta ofisiál.
Tan ne’e, kandidatu sira agora husu atu anula totál vaga refere no loke konkursu foun ne’ebé transparente no justu ba ema hotu-hotu.
Tanba ne’e kandidatu sira prepara hela karta rekursu no petisaun atu submete ba instituisaun relevante sira iha semana oin mai hodi husu fiskalizasaun klean ba kazu refere.
“Assuntu ida ne’e fo risku ba setór justisa iha futuru. Se la iha ona dalan seluk, ami sei halo asaun pasífiku atu ema hotu bele hatene katak setor justisa tenke sériu no fó direitu hanesan ba povu hotu,” konklui nia.
Jornalista estajiariu: Arcângela dos Santos Pereira
Editór : Herminio Cardoso
