Loluwari Media (Dili) – Plataforma Nasional Besi Timor-Leste PN-BESI-TL anunsia dadus populasaun sira ne’ebé asesu bee-moos iha Timor-Leste iha ámbitu loron mundiál bee ne’ebé sei akontese iha Loron 22 fulan Marsu 2026.
Tuir dadus ne’ebé Identifika iha suku 56 hatudu uma-kain pursentu 70 mak foin asesu ba kanalizasaun bee-moos no pusentu 15 mak aseseu hela ba bee possu.
Tanba Bee-moos mak direitu báziku ema nian no mós garante moris ne’ebé dignu no saudavel ba povu liu husi asesu ba Bee, Saneamentu no Ijiene.
“Kada tinan mundu inklui Timor-Leste sempre selebra Loron Mundiál Bee ne’ebé maka monu iha loron 22 Fulan Marsu, loron selebrasaun ida ne’e ho objetivu kontinua hafanun ema hotu atu tau importánsia ba Bee atu nune’e bele asegura moris ida ne’ebé seguru, dignu no saudavel” Dehan Koordenador Jeral PN-BESI-TL, Januario Amaral de Jesus, ba jornalista sira iha Salaun Asosiasaun HAK Farol, Kinta (19/03).
Nia dehan,Rezultadu husi Sensus 2022 Uma kain ne’ebe asesu ba Torneira Publiku hamutuk 39.5%, Uma kain ne’ebé Torneira instala iha uma laran 10.2%.
No Uma kain ne’ebé kontinua utiliza ou asesu ba Mota, Bee Matan, Lagoa, Kollam no Irrigasaun hodi utiliza ba nesesidade Loron-loron nian hamutuk 8.7% no Koleta udan been 0.2%. Iha Sensus 2022 ne’e hatudu katak kuaze uma kain besik 51.3% mak seidauk asesu ba bee tratadu ka torneira públiku no kanalizasaun bee ba uma.
Rezultadu monitorizasaun husi Asosiasaun HAK iha tinan 2024 ba iha suku 56 hatudu uma-kain pursentu 70 mak foin asesu ba kanalizasaun no pusentu 15 mak asesu hela ba bee possu.
Rezultadu monitorizasaun HAK iha tinan 2024 ba iha Suku 56, Aldeia hamutuk 338 ho Totál Populasaun 308,213, Uma Kain hamutuk 66,363, Mane hamutuk 156,250 no Feto hamutuk 151,963.
Husi rezultadu refere hatudu uma-kain ne’ebé asesu ba kanalizasaun ho totál 46,210 (70%), Uma Kain ne’ebé asesu ba bee matan ho totál 9,849 (15%) no Uma Kain ne’ebé asesu ba bee posu ho totál 10,304 (15%).
Nia haktuir,Parseiru Dezenvolvimentu sira investe tokon $169.8 iha setór fornesimentu bee-moos TL nian durante periodu ida-ne’e, maibé sei kontinua nafatin relata ho dezafiu iha sustentabilidade.
Husi asesmentu sira ne’ebé halo ho parseiru dezenvolvimentu sanulu resin rua (12) hanesan: UNICEF, WHO, WaterAid, Plan International, Partisipa, CVTL, World Vision, ADRA, UNDP+COICA, SIMILE, CARE International no ADB.
Kona-ba Analiza Orsamentu Jeral Estadu 2026 ba Setor bee no saneamentu iha tinan fiskál 2026, Governu aloka hela tokon $25,8 ba programa bee no saneamentu,Finansiamentu mai liu husi Fundu Infraestrutura (tokon$10.7).
Ministériu Obras Públikas (tokon $6.1 milloens), transferénsia ba Bee Timor-Leste, E.P. (tokon $6), no dotasaun ba RAEOA, Ataúro, no autoridade munisípiu sira (tokon $ 9,1).
Enkuantu Tema ba selebrasaun tinan ida ne’e mak (Jere Rekursu Bee ho Prinsipiu ekitativu hodi haburas igualidade ba futuru ne’ebé sustentável) tema ida ne’e hanesan énfaze makaas tebes importánsia husi Bee iha fatin hotu-hotu.
Jornalista : Alberto Pires
Editor : Hermino Cardoso
