Loluwari Média (Díli) – Diretór Forum Organizasaun Naun-Governamental Timor-Leste (FONGTIL), Valentim da Costa Pinto, hatete, relasiona ho Postu-adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundial Komersiu (OMK), iha 10 Fevereiru tinan ne’e (2025) iha Centro Convenções Díli (CCD), atividade ne’e hola parte ba vizita nivel altu no avaliasaun husi OMK ba Timor-Leste nia progesu hafoin adere nu’udar membru direitu plenu ba OMK iha Agostu 2024.
“Ami husi sosiedade sivil iha ne’e, hato’o ami nia preokupasaun ba adezaun Timor-Leste ba OMK no nia atividade konferensia nasional liga ba politika “Postu Adezaun Timor-Leste ba iha OMK ne’ebé mak realiza iha 10-11 Fevereiru 2025, iha CCD ne’e ami konsidera OMK desde inisiu nu’udar instrumentu ekonomiku. ba pais norte industrializadu hodi exploita no kontrola pais sul menus husi sub dezenvolvidu hanesan TL, tanba OMK nu’udar instrumentu foun hodi konsolida dominasaun externa ba reforsa dependensia no dezigualdade iha TL.” Dehan Diretór Forum Organizasaun Naun -Governamental Timor-Leste (FONGTIL), Valentim da Costa Pinto, ba jornalista sira iha, Kaikoli, Dili, sexta (14/02).

Valentim sublña, vizita Sekretariu Jeral OMK mai Timor-Leste iha periodu krize. Kustu ba vida TL ne’ebé klean ba bebeik falta asesu medikamentu no tratamentu saúde no sidadaun sira gasta barak ba sira nia saúde rasio mate aas iha hospital.
Falta aihan saúdavel no naton ba sidadaun no populasaun rihun atus tolu resin moris iha nivel krize alimentar no metade populasaun moris ho maltrusisaun no mos presu sasan no aihan nesesidade baziku aumenta liutan no populasaun asesu ba rai no abitasaun karun difisil tebes ba populasaun ordinariu sira no mos kresimentu eskola privadu no komersializasaun ba setór edukasaun karun liu hodi asegura ema kiak sira atu asesu edukasaun ho kualidade.
“Tinan 20 resin ona, ita nafatin hatudu kiak no ita depedensia ba mina no gas no ba importasaun husi rai liur ba bebeik ho levantamentu Fundu Petrolifero ne’ebé la sustentavel potensiál lori TL ba fiskal ou rai naruk. Tanba TL sem hetan rendimentu alternativu no sustentavel ba rendimentu mina gas, tanba korupsaun no nepotizmu no partidarizasaun ba funsionamentu servisu publiku buras, mai kedas ho tentativa hodi hafraku mekanizmu ba kontrolu akuntabilidade no transparansia nune’e TL mantein kiak no dezigualdade no mos mal dezenvolvimentu.”
Ho razaun hirak ne’e liu husi Estudu no observasaun ba situasan konkretu iha TL no aprende husi esperiensia rai seluk bainhira integra ba OMK.

“Governu TL la konduz politika konsultativu ne’ebé diak ho Sosiedade Sivil no la asegura mekanizmu partisipasaun publiku ne’ebé efetivu iha prosesu adezaun no postu adezaun TL ba OMK.”
“Ami konsidera konferensia ne’e nu’udar meius ba sosializasaun no buka konsensus duke plataforma konsultativu no dialogu ne’ebé ne’ebé efetivu hodi asegura sosiedade sivil no publiku nia partisipasaun. Ami kontinua apela no alerta katak maske adere ona ba OMK TL tenke asegura direitu ba regula ekonómia no komérsiu duke deregulariza no liberaliza setór vital sira tanba halo klase popular mak sei sofre no vulneravel liu.”
Valetim dehan, governu TL tenke salva guarda area estratejiku no potensial liu husi politika protesaun tarefa no subsidiu ne’ebé proteze no promove autor negosiu no produsaun lokal iha TL. Governu TL tenke tau prioridade no proteze no investe makaas ba setór prioridade sosio ekonomia hanesan saúde, Edukasaun no Agrikultura iha nasaun ne’e.
Peskizador Asuntu Agrikultór Ekonómiku, Mariano Fereira, hatete, OMK nia servisu atu fasilta merkadu ou komérsiu entre nasaun ida ba nasaun seluk tantu husi nasaun ki’ik ka kiak no mós nasaun riku tama hotu nu’udar membru Organizasaun atu fasilita komérsiu.
“TL dala wa’in ami ko’alia katak la’os ita seidauk tama ba OMK atu hadiak ita nia situasaun maibé ita nia situasaun iha rai laran desde tempu naruk kedas seidauk iha kondisaun ne’ebé mak apropriadu atu bele dezenvolve ho diak nune’e ita bele tama ba iha organizasaun sira ne’e atu bele kompete bainhira ita tama ba Organizasaun sira ne’e signifika ita mos loke ita nia merkadu ba ema seluk no ema seluk mos tarjetu ba ita nia merkadu.”
Tanba rai laran agora daudaun domina ho importasaun produtu husi rai seluk, tanba ne’e mak husu governu TL nia produtu ida ne’ebé mak haruka sai ba liur hanesan kafe no buat seluk maibé ida ne’e de’it sei la to’o.

“Iha situasaun ne’ebé ami la mentavel tebes tanba ita depende ba mina no ita seidauk uza fundu mina ho didiak atu dezenvolve no ba ita nia setór produtivu no mos setór seluk hanesan setór Edukasaun no Saúde to’o ohin loron ita nafatin hatudu liman ba malu.”
“Ita nia preparasaun seidauk maximu atu sai membru OMK tanba ita nia produsaun mak kafe de’it maibé seluk laiha tanba ne’e bainhira ema husu produsaun ho kuantidade ne’ebé bo’ot ita sei labele responde ba merkadu internasionál sira ne’e, tanba ita nia estadu kada tinan halo espozisaun iha fatin oioin hodi ita nia produtu ba maibé la reforsa ita nia ekonómia iha rai laran no la reforsa investimentu ba setór ne’ebé tu’ir loloos atu ajuda ita nia ekonómia.
Tanba ita depende ba fundu mina sei sulin hela tanba ne’e mak presiza ita nia preparasaun ne’ebé maximu servisu makaas tanba governu atu dezenvolve politika no planu no programa tanba ne’e ami husu governu tenke servisu ho seriu se ita nia irama mak sai hanesan ita nia povu mak sai vitima.”
Jornalista : Chay Risky
